Venemaa Gulagi ajaloomuuseumi teadur avastas 2014. aastal väljastatud Moskva direktiivi viimaste Nõukogude ajast säilinud vangilaagreid puudutavate dokumentide hävitamiseks.
Gulagi muuseum: Moskva andis käsu vangilaagrite dokumentide hävitamiseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene uurija Sergei Prudovski internetti postitatud tõestusmaterjal, et Moskva plaanis viimased Nõukogude vangide kohta käivad dokumendid hävitada, pani muretsema nii ajaloolased kui inimõiguslased.
Gulagis vangistatud isikute toimikuid hävitati sageli, kuid nende isikuandmed säilisid registreerimiskaartidel, mis asuvad politsei ja luureagentuuride valduses.
Muuseumi sõnul anti 2014. aastal julgeolekuagentuuridele käsk hävitada kõigi üle 80-aastaste endiste vangide registreerimiskaardid.
Prudovski sõnul avastas ta orderi suheldes Magadani ametiisikutega, kuhu vange saadeti kulda kaevama. Kohaliku ametniku sõnul anti talle 2014. aastal käsk endise vangi registreerimiskaart hävitada.
«Ma avastasin täiesti juhuslikult, et registreerimiskaardid on hävitatud,» sõnas Kaug-Idas asunud laagrite uurimisele spetsialiseerunud Prudovski.
«Ma esitasin päringu. Mind huvitas ühe isiku saatus ja see, kas ta oli laagrites ellu jäänud,» lisas Prudovski.
Kohalik sisieministeeriumi haru teatas uurija postituse peale, et 2014. aastal ministeeriumile, FSB-le ja teistele Nõukogude ajast pärinevate arhiivimaterjalidega tegelevatele ametitele antud käsu alusel säilitatakse registreerimiskaarte ainult piiratud aja vältel.
Kaartidele märgiti teave isiku vangilaagrisse viimise aja ja nende vahel liikumise kohta ja selle kohta, kas vangid surid või vabastati.
Nõukogude aja kannatuste, muu hulgas ka vangilaagrites juhtunu pisendamine on olnud president Vladimir Putini järjepidev poliitika.
Prudovski edastas siseministeeriumi vastuse Gulagi muuseumile, mis võttis seejärel ühendust presidendi õiguste nõukoguga. Nõukogu esimees Mihhail Fedotov teatas, et selliste kaartide hävitamine oleks barbaarsus ning ta loodab, et kuskil on tehtud mingi viga. Fedotov lubas küsimuse ametnike seas tõstatada.
«Me kaitseme alati arhiiviallikate säilitamist, need sisaldavad väga olulist informatsiooni,» lausus Fedotov. «See on eluliselt tähtis, sest aitab võidelda ajaloo võltsimisega.»
Nõukogude repressioonidega tegeleva õigusühingu Memorial uurijale Aleksei Makarovile tuli Prudovski avastus üllatusena.
«Me kuulsime sellest alles siis, kui Sergei Prudovski kirja sai. See on mõeldud sisekasutamiseks, see ei ole avalikustatud,» märkis Makarov orderi kohta. Makarovi sõnul ei ole teada, kui palju kaarte juba hävitatud on.
«Võimatu on hinnata juhtunu ulatust. Nad võisid asja ette võtta lohakalt. Kahjuks me ei tea, kui halb seis on,» lausus Makarov.
Gulagi muuseumi teaduri Aleksandr Makejevi sõnul on praegu teateid dokumentide hävitamisest ainult Magadani piirkonnas ning muuseum üritab välja selgitada, kas order on puudutanud ka teisi regioone.
Kuigi enamik Gulagi keskvõimu arhiivist on kopeeritud mikrofilmile, mida hoiustatakse Venemaalt väljapool, on suur osa dokumentidest siiski uurijatele kättesaamatult Vene võimude käsutuses.
Vene poliitik Vladimir Žirinovski teatas eile sotsiaalmeedias, et arhiivid tuleks avalikkusele avada, mitte hävitada ning venelastel peaks olema võimalus oma mineviku kohta tõtt teada.