Fotod: küüditamisohvrite mälestuseks tekkis Vabaduse väljakule «Pisarate meri»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Juuniküüditamise 77. aastapäeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid Tallinnas mälestustseremoonia ja «Pisarate mere» installatsiooniga Vabaduse väljakul.

Kell 12 algas mälestustseremoonia Hirvepargis Lindamäel. Samal ajal täidavad Vabaduse väljaku tuhanded «pisarad» ehk helesinised õhupallid.

«Meie igapäevane elukorraldus on see väärtus, mida me ei oska iga päev märgata, kuid on alus selleks, et saaks õppida, areneda, lähedastega koos olla ja elada täiel rinnal. Me peame mäletama ajaloost neid lugusid, mis näitavad meile ohte ja peame neist lugudest õppima,» ütles Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. Sel aastal aitavad just Pelgulinna gümnaasiumi õpilased 14. juuni varahommikul inimõiguste instituuti, et Vabaduse väljak kattuks ohvreid mälestavate «pisaratega».

Vabaduse väljakul on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.

Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad.

Tallinnas Liiva kalmistul toimub kell 16 terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke.

Kell 16 algab Patarei vanglas Eesti Mälu Instituudi avalik arutelu «Kommunism: eesmärk pühitseb abinõu». Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ja mälu instituudi uurimisjuht Toomas Hiio mõtisklevad kommunistliku teooria ja praktika seotuse üle. Toimub ka tasuta ekskursioon Patarei vanglas.

«Mõnikord väidetakse, et kommunistlik idee klassivõitlusest ja klassivabast ühiskonnast on valesti tõlgendatud võrdsuse taotlus. XX sajandi punaterrori kogemus aga tõestab, et inimene ja inimlikkus olid sellest ideest lähtunud kommunistliku võimu jaoks ebaolulised. Ka 1941. aasta juuniküüditamisel oli selge poliitiline ja ideoloogiline eesmärk muuta vägivaldselt Eesti elanikkonna koosseisu,» sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSV julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias «nõukogudevastastest elementidest» vabanemiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimiste lainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.

Tagasi üles