Kuidas tarbija toitu ostes petta saab?

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JRC laborites kontrollitakse kvaliteetveinide vastavust ELi seatud tingimustele. Näiteks ei tohi kvaliteetveini olla lisatud vett ega suhkrut.
JRC laborites kontrollitakse kvaliteetveinide vastavust ELi seatud tingimustele. Näiteks ei tohi kvaliteetveini olla lisatud vett ega suhkrut. Foto: Maria Joost

Tarbijaid saab toiduga petta mitut moodi. Näiteks oliiviõli puhul võivad tootjad asendada mingi osa oliiviõlist odavama mandliõliga, millest tarbija ei pruugi aru saada.

Või asendatakse esimese pressi oliiviõli rafineeritud oliiviõliga. Ühtlasi võib tootja tarbijat petta ka geograafiliselt: näiteks seisab sedelil päritolumaana Itaalia, kuid tegelikult on õli pärit Indoneesiast. Tarbija petmine on ka see, kui tootja väidab, et nende õli on toodetud vastutustundlikult, kuid tegelikult ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles