Meeste ja naiste vahelise erinevuse määrab vaid üks geen (1)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenitest ei pruugi anda täiesti kindlat vastust.
Geenitest ei pruugi anda täiesti kindlat vastust. Foto: Kiyoshi Takahase Segundo/PantherMedia

Teadlased tuvastasid katseloomades hiirtes geeni, mille välja lülitamine takistab embrüol areneda isaseks. Kõik imetajad on arengu alguses emased ning seni polnud teada, mis konkreetselt põhjustab isasteks muutumist. Töö autorite hinnangul toimib teiste imetajate ning ka inimeste sugude teke samalaadselt.

Vaid Y-kromosoomis leiduv geen Sry käivitab embrüos peenise ja teiste meesoo bioloogiliste tunnuste arengu. Sry mõjutab kaudselt valku, nimetusega Sox9, mille tootmisega algab konkreetselt munandite kasv. Sõna otsese mõttes, Y-kromosoomiga embrüo arengut isaseks loomaks kontrollib vaid üks lüliti, mida geneetikud ka kontrollida suudavad, vahendab Science.

Sox9 valgu kogust mõjutavad võimestajad, mis asuva erinevates kaugetes paikades üle terve DNA. Robin Lovell-Badge’i juhitud geneetikute rühm leidis 16 sobivat kandidaati ning üks neist mõjutas Sox9 valgu määra sääraselt, et selle mõju eemaldamine takistas embrüol kasvamast isaseks.

Lovell-Badge’i ennustuse kohaselt määrab inimembrüote sugu samasugune mehhanism, võimalik, et isegi sama geen. Kuna üks laps 5500-st sünnib mingisuguse bioloogilise soo probleemiga, siis annab soo tekke mehhanismide mõistmine võimalusi kerkinud probleeme ehk ennetada või tasandada. Vähemasti oleks võimalik tuvastada, milline on bioloogilise soo ebamäärasuse geneetiline taust.

Sry geen asub selles DNA osas, mida teadlased kutsuvad sodi-DNA'ks. Ehk siis seal leiduvad geenid ei mõjuta otseselt organismi. Kuid Sry geen mõjutab just kaudselt Sox9 valgu teket ning võib arvata, et nõndanimetatud sodi-DNA's leidub ka teisi geene, millel on suur kaudne mõju organismidele.

Geneetikute töö ilmus ajakirjas Science.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles