Ivo Linna pärast kontserti «Viis isamaalist laulu»: «Hing värises ja tahtis pisarad silma ajada.» (3)
/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
18. juuni 2018, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontsert «Viis isamaalist laulu» tõi eile Tartu lauluväljakule üle viie tuhande inimese.
Sündmusega tähistati 30 aasta möödumist Alo Mattiiseni loodud viie isamaalise laulu esmaettekandest sealsamas levimuusika päevadel.
Kolmkümmend aastat tagasi laulis viite isamaalist laulu («Kaunimad laulud», «Mingem üles mägedele», «Sind surmani», «Isamaa ilu hoieldes» ja «Eestlane olen ja eestlaseks jään») Ivo Linna ning teda saatsid vokaalgrupp Kiigelaulukuuik ja ansambel In Spe. Idee legendaarset kontserti tähistada kutsuski ellu Linna, kes koos Ott Leplandi ja nende In Spe liikmetega, kes siiani elus on, lauludetsüklit esitas.
«Kontsert õnnestus üle ootuste, publik oli suurepärane ja see vana tunne tuli tagasi. Ei olnud väga kerge laval olla, hing värises ja tahtis pisarad silma ajada,» rääkis Linna. See, et rahvas lugusid kaasa laulis, avaldas Linnale muljet. «Eile pärast kontserti tundsin, et olen oma isikliku võla Alo ees nüüd tasa teinud,» pihtis ta.
Kas ka näiteks Tallinnas oleks võinud sellise kontserdi korraldada? «Need laulud puhkesid õide Tartus ja selle sündmuse auks tegime seda Tartus. Meil pole seda ideed, et teeme nüüd mingisuguse tuuri, see oli ühekordne ja hingeline üritus ning sinna ta jääb,» selgitas Linna.
Kontserdi ühe korraldaja, Martti Meumersi sõnul oli emotsioon, mille ta sündmusest sai, ülev. «Kuidas saakski teistmoodi olla. Pool aastat tehtud töö tasus emotsionaalselt end ära,» tõdes Meumers. Ka rahaliselt tuli üritus omadega välja. «Kõik esinejad ja tehniline personal saavad kenasti tasustatud. Me ei eeldagi kunagi, et artistid peaksid tasuta esinema,» märkis Meumers.