/nginx/o/2018/06/21/7913383t1h512e.jpg)
Saksamaa on majanduskriisis sipleva Kreeka abistamiselt teeninud suurt tulu – alates 2010. aastast on Kreeka najal jõudnud Saksamaa eelarvesse 2,9 miljardit eurot.
Saksamaa on Kreeka abistamise pealt teeninud miljardeid (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulu on teenitud intressidena rahalt, mis on suunatud Kreeka abistamiseks. Saadud summa on liikunud esmalt Saksa riigipanka ning seejärel riigieelarvesse, selgub Saksa valitsuse vastusest roheliste partei järelpärimisele.
Suurem osa tulust on saadud Kreeka riigi võlakirjade ostult, mis tehti Euroopa Keskpanga vahendusel.
Kui varasemad kokkulepped Kreeka valitsuse ja eurotsooni riikide vahel nägid ette, et juhul, kui Kreeka täidab kõiki kasinus- ja reformikohustusi, makstakse tulud neile tagasi, siis Saksa valitsuse vastusest nähtub, et tegelikul kanti intressidest saadud summad Kreekale ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) üle vaid 2013. ja 2014. aastal. Ülejäänud päästepaketilt teenitud raha jäi riigi enda kontodele.
Valitsuse kinnitusel sai Saksa riigipank kuni 2017. aastani võlakirjadeostu intressidena kokku umbes 3,4 miljardit eurot. 2013. aastal tagastati sellest ESMi kaudu Kreekale 527 miljonit eurot ning 2014. aastal 287 miljonit eurot.
Seega jäi Saksamaale endale umbes 2,5 miljardit eurot, millele lisandub 400 miljonit eurot intressitulu Saksa keskpanga antud laenult.
Tulenevalt avaldatud arvudest nõuab nüüd roheliste liige Sven-Christian Kindler Kreeka võlakoorma leevendamist.
«Vastupidiselt kõigile parempoolsetele müütidele on Saksamaa Kreeka kriisilt pöörast kasu saanud,» lausus ta. «On lubamatu, et valitsus saneerib Saksa majandust Kreeka intressitulult saadu miljarditega.»
Kindleri sõnul on Kreeka oma kohustused täitnud ja püksirihma pingutanud. «Nüüd peab eurogrupp oma lubadust ka pidama,» lisas ta.