«Russofoobide» nimekirjas on Tiit Madisson

Tiit Madisson

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS/Scanpix

Vabadusvõitleja ja poliitvang Tiit Madisson kinnitas, et ka tema on juuni algul Venemaa välisministeeriumi koostatud niinimetatud russofoobide nimekirja kantud.

Madisson ütles Postimehele, et välisministeerium helistas talle ja teavitas sissesõidukeelu nimekirja kandmisest, kuid mingit dokumenti ta selle kohta näinud ei ole.

Miks Venemaa välisministeerium talle sissesõidukeelu kehtestas, Madisson vaid oletab. «Ma arvan, et ega siin muud ei ole kui vanad asjad. See Lihula samba püstipanek ja meeleavaldus Tõnismäel. Sellest hakkaski see tingel-tangel peale,» rääkis ta.

Madisson lisas, et eelmisel aastal oli tal veel Venemaa viisa olemas ja mingeid probleeme ei olnud.

Küsimusele, kuidas nn russofoobide nimekirja sattumine teda mõjutab, vastas Madisson, et tal oli soov Krimmi oma tatarlastest sõpradele külla minna, kuid mingeid kindlaid plaane ta veel teinud ei olnud.

Samuti on nimekirjas Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves, poliitik Jevgeni Krištafovitš, vabaühenduste aktivist Sergei Metlev, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu aseesimees Urmas Reitelmann, riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas, Vabaerakonna esimees Andres Herkel, ajaloolane Igor Kopõtin, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, teadur Kalev Stoicescu, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik, ajaloolane, hiljuti Eesti luureajaloo raamatu välja andnud Ivo Juurvee, ajaloolane Toomas Alatalu ning Eesti ukrainlaste ühingu juht Evhen Tsybulenko.

Venemaa 7. juuni samm oli vastus Eesti 29. märtsi otsusele keelata 49 Venemaa kodanikul riiki sisenemine seoses nn Magnitski juhtumiga. See on juba teine kord, kui Venemaa koostab Eestit puudutava musta nimekirja. Eelmine sissesõidukeelu saanute nimekiri koostati 2015. aastal vastuseks Euroopa sanktsioonidele.

Madisson oli aastatel 1980–1986 Nõukogude Liidu poliitvang, Eesti iseseisvuse taastamise järel osales ta aktiivselt poliitikas. 1996. aastal mõistis kohus Madissoni süüdi selles, et ta 1996. aastal hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks. Talle määrati kaks aastat vabadusekaotust, kuid vabastati amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.

Aastatel 2002–2005 oli Madisson Lihula vallavanem ning tema initsiatiivil püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument «60 aastat Eesti kaitselahingutest», mis teisaldati sama aasta 2. septembril valitsuse korraldusel.

Tagasi üles