Riigikohus ei võtnud esmaspäeval arutusele Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasjas esitatud kaebusi, mistõttu Harju maakohus peab asja arutusele võtma, edastab rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Maakohut kohustatakse hakkama Tallinna Sadama kriminaalasja arutama
25. juuni 2018, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus ei andnud esmaspäeval menetlusluba üheksa kaitsja määruskaebusele, milles kõigis vaidlustati nende kaitsealuste kohtu alla andmine seoses süüdistusakti kõlbmatusega.
Kaebuse esitasid Tõnis Pohla kaitsja Erki Kergandberg, Allan Kiili kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv, Jan Paszkowski kaitsja Elmer Muna, Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ kaitsja Toomas Pikamäe, Üllar Raadi kaitsja Aadu Luberg, Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo, Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres, Eno Saare kaitsja Andres Simson ning puudutatud juriidilise isikuna protsessi kaasatud TLG Stividor OÜ esindaja Jaanus Tehver.
Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatavate kaitsjad tahtsid süüdistusakti riigiprokuratuurile tagastamist ning pöördusid seetõttu riigikohtusse.
Kaitsjad tahtsid, et riigikohus tühistaks Tallinna ringkonnakohtu määruse, millega kohustati Harju maakohut kriminaalasja arutusele võtma vaatamata sellele, et maakohus ja kaitsjad hindasid süüdistusakti kõlbmatuks.
Tallinna Sadama eksjuhi Ain Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Paul Keres ütles ERRile, et ringkonnakohus astus oma määrusega sisuliselt maakohtu asemele ja viis maakohtu kaalutlusõiguse süüdistusakti nõuetelevastavuse hindamisel nullini.
«Kriminaalmenetluse seadustik ringkonnakohtule sellist pädevust ei anna. Antud juhul on maakohus tagastanud süüdistusakti motiivil, et selles esile toodud süüdistuse sisu ei ole piisav, arusaadav ega võimalda kaitseõiguse teostamist. Niisiis on tegemist olukorraga, kus ühele kohtukoosseisule süüdistusakt arusaadav ei ole ja teisele on,» märkis ta.
Tallinna Sadama eksjuhi Allan Kiili kaitsjad, vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv leidsid, et ringkonnakohtu määrus on otseses vastuolus varasemalt riigikohtu poolt väljendatud põhimõtetega maakohtu toimingute õiguslikus tähenduses isikute kohtu alla andmisel ja eelistungil lahendatavates küsimustes.
Pilve sõnul heitis ringkonnakohus maakohtule ette süüdistusakti nõuetele vastavuse kontrollimist ja tuvastamist peale süüdistatavate kohtu alla andmist toimunud eelistungil.
«Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei omanud maakohus peale isikute kohtu alla andmist õigust süüdistusakti tagastamiseks selle puudustele tuginedes, vaid oleks pidanud sellele koheselt reageerima,» märkis ta.
«Ringkonnakohtu lahendi kohaselt peaks maakohus süüdistusakti nõuetele vastavust peale isikute kohtu alla andmist hindama vaid formaalselt, mis oleks põhimõttelises vastuolus isikute kaitseõiguse üldtunnustatud põhimõttega ja muudaks eelistungi olemuselt sisutühjaks,» nentis ta.
18. aprillil tühistas Tallinna ringkonnakohus riigiprokuratuuri kaebuse alusel maakohtu määruse, millega keelduti kriminaalasja süüdistusakti arutusele võtmast selles tuvastatud puuduste tõttu ning saatis süüdistusakti tagasi Harju maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.
Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul on Tallinna Sadama süüdistusakt koostatud kriminaalmenetluse seadustikus ja riigikohtu praktikas esitatud nõudeid järgides ning tunnustas samale järeldusele jõudnud ringkonnakohut.
Harju maakohus heitis oma 26. veebruari määruses riigiprokuratuurile ette süüdistuse laialivalguvust, puudusi süüdistuse ülesehituses, segadust kuriteo toimepanemise aja ja koha küsimustes.
Maakohtu hinnangul ei olnud süüdistusaktist arusaadav, milliseid tegevusi süüdistatavatele ette heidetakse, millal need on toime pandud ning mida taunitavat näeb prokuratuur osades süüdistuses kirjeldatud tegudes.
Maakohus tõdes, et süüdistusakti täpsustamine on kõigi menetlusosaliste huvides. «Arusaamatused panevad spekuleerima prokuratuuri oletustega. Prokuratuuril on võimalik esitada arusaadavam ja konkreetsem süüdistusakt, mis loodetavasti hoiab ära edasised vaidlused nii kuriteo aegumise kui ka teo toimepanemise asjaolude osas,» märkis kohus määruses.
Ringkonnakohus aga ei nõustunud maakohtu etteheidetega süüdistuse ülesehituse ja selguse ning teo toimepanemise ajamääratluse osas ning leidis, et trükitehnilised vead süüdistusaktis ei ole aluseks selle tagastamisele.
Ringkonnakohus märkis, et prokuratuuri pädevuses on määratleda, millisel viisil süüdistusaktis süüdistusi kajastada, kohtu etteheited süüdistuse stiilile ei saa aga olla prokuratuurile süüdistusakti tagastamise aluseks, sest see ei muuda iseenesest veel süüdistusakti nõuetele mittevastavaks.
Süüdistus
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei poolt kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.