Moskva kutsub üles Alfons Rebase mälestustahvli avamist hukka mõistma (1)

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestustahvel avati Mustlas 22. juunil.
Mälestustahvel avati Mustlas 22. juunil. Foto: Egon Valdaru

Venemaa välisministeerium kutsub rahvusvahelisi organisatsioone mõistma Eesti Alfons Rebase mälestustahvli avamise tõttu hukka, vahendab BNS.

Eesti Sõjameesta Sakala Ühing paigaldas Mustlas Posti tänava majale hiljuti tahvli, et mälestada kõige kuulsamat teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud eestlast Alfons Rebast, kelle sünnist möödus 24. juunil 110 aastat. Tahvel avati reede õhtul. Kohaliku kiviraiduri Kalev Pehme tehtud kiviplaadil on Alfons Rebane kujutatud SS-i mundris, mille varrukal on Eesti vapp.

«Kahetsusega tuleb tunnistada, et Eesti võimud, kes kiirustasid teatama oma mitteseotusest mälestustahvli ülesriputamisega, ei leidnud endas mehisust mõista uus natsismiilming hukka,» seisab Venemaa välisministeeriumi avalduses.

Ministeerium tõi esile Rebase osalemise karistusoperatsioonides okupeeritud NSV Liidu alal. «Peame sellist lähenemist vastuvõetamatuks. Kutsume erialaseid rahvusvahelisi struktuure mõjutama Tallinna, et lõpetada uus-fašismi levitamine Eestis,» märkis välisministeerium.

Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920. aastatel ja sai ohvitseriks 1929. Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist, sai ta metsavendade juhiks.

Pärast Nõukogude okupatsiooni ja suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks idarindel 658. Eesti Pataljoni ülemana. Ta osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni.

Rebane oli koos belglase Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenis välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Sõja lõpus sai Rebane kolonelile vastava SS-Standartenführer'i auastme.

Pärast sõda tegi Rebane kaastööd Ühendkuningriigi luurega. Ta maeti Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles