„Tahaksin muidugi toetust, kes ei tahaks,” tunnistab neljandat aastat vaid oma rahakoti peal tegutsev mesinik ja teda toetavad 40aastase staažiga kolleegid. Koos rõõmustavad nad riigi kavatsuse üle jagada mesinikele kaks miljonit eurot.
Toetusi tasub jagada noortele mesinikele
28. juuni 2018, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljandat aastat mahemesindusega tegelev Ivar Pipenberg pole ühtegi toetust saanud, kõik mesilas saavutatu on oma pere rahakoti peal. „Tahaksin muidugi toetust, kes ei tahaks,” ütleb ta, kuid teab, et see pole paberimajanduslikult nii lihtne. Eelmisel aastal taotles ta väiketaluniku toetust, kuid jäi pingereas allapoole joont.
Pipenberg mõistab, et toetusega oleks ta saanud hoogsamalt alustada, osta kohe tarud ja parema varustuse. Praegu areneb tasa ja targu, nagu rahakott võimaldab. „Ostsin varem kaks raami mahutava vurri ja kevadel vahetasin selle nelja pööratava raamiga vurri vastu,” toob ta näite.
Pipenberg teab, et järgmisest aastast hakkab riik mesinikele maksma mesitaru toetust ja seda loodab temagi saada. „Teen mesilas kõike mesilaste heaolu silmas pidades ja nii, kuidas oskan ja suudan. Tänavu loodan esimese maheda mee saagi saada,” lausub ta. Mahemesinikuna asuvad tema mesitarud metsas ja on nii vähem sõltuvad põllumeeste pritsimistöödest.
Lembit Liin ja Aivo Sildnik, mõlemad pea 40aastase staažiga mesinikud, peavad mõistlikuks maaeluministeeriumi soovi hakata mesinikele toetust jagama. Liin toetaks noori ja laiendamismõtetega mesinikke, kes investeerivad tarudesse, seadmetesse ja hoonetesse. „Näiteks Olustverest mesinikena välja lendajatele on starditoetust vaja. Kes on jõudnud aga tegevusega juba saja pereni, neile mitte. Olen veendunud: kui mesinik ei saa saja perega majandatud, ei saa ta ka tuhandega,” räägib 67aastane Liin.
„Meiesugustele on toetus juba see, kui põllumehed teevad taimekaitsetöid korrektselt. Eluaeg oleme saanud läbi ilma toetuste ja laenudeta. Nüüd toetagu riik startijaid. Kui püramiidi alumine ots on lai, küll siis tuleb tippusid ka,” usub Liin.
Sildnik peab toetust väga vajalikuks kõigile mesinikele. „Osas Euroopa Liidu riikides saavad mesinikud toetusi, mille poolest Eesti mesinikud halvemad on?” küsib ta.
Toetus aktiveerib ja motiveerib Sildniku meelest mesinike tegevust. „Loodetavasti hoogustub ühes toetusega mesinike registreerimine PRIAs, sellega suurenevad võimalused saada teisigi ELi toetusi. Nii võib praegune kahe miljoni jaotamine aastate ja mesinike peale olla reaalselt kätte saaduna tühine summa, kuid kaudselt on mõju riigi mesindusele oluliselt suurem,” arutleb ta.
Mesinduses on kulud väga suured. Nii kütuse kui elektri hind tõuseb kiiresti, mee müügihind Sildniku teada aga mitte. „Toetus aitab hinnariske maandada. Ei tasu mõelda, et toetust küsides olen justkui kehvake,” lisab ta.
Maaeluministeerium andis mai keskpaigas teada, et plaanib 2019. aastast hakata maksma mesilaspere toetust, mille suurus on järgneval neljal aastal kokku kaks miljonit eurot. Maaeluminister Tarmo Tamm teab, et mesinikud on seda juba aastaid valitsuselt soovinud. „Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule. Olen mesinikega mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegelda, hea, et saan oma lubadust täita,” kinnitab ta.
Tamm usub, et mesilaspere pidamise toetus motiveerib mesinikke mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris registreerima. Nii aitab toetus kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Mesilasperede registreerimisega paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja haiguste leviku tõkestamine. „Mesilaspere registreerimine aitab ehk mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavahel paremini suhelda,” loodab Tamm.
Riigieelarve läbirääkimistel on valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Tänavu teisel poolaastal alustab maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaasatakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega 2019. aastal eraldatakse põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot. Aastail 2018‒2020 investeeritakse põllumajandusse ja maaellu 482 miljonit eurot. Põllumajanduse üleminekutoetus tõuseb maksimaalse määrani: 2019. aastal kokku 16,9 miljonit eurot.
Kommentaar
Maris-Sarv Kaasik, PRIA pressiesindaja:
Mesinikel tuli 15. maiks teatada oma mesilasperede arv 1. mai seisuga. Selle järgi on Eestis 22 456 mesilasperet. Enim registreeriti neid Lääne-Viru maakonnas – 3375, Pärnu maakonnas oli 2726 ja Saare maakonnas 2385 mesilasperet.
Mesinike erialaühenduste levitatud infost teame, et üsna paljud mesinikud ei ole enda kohta andmeid PRIA põllumajandusloomade registrile teatanud, sellepärast ei ole PRIA-l täielikku infot mesinike, mesilate ja mesilasperede arvu ning paiknemise kohta Eestis. Mai lõpu seisuga oli end mesilaste pidajana registreerinud ja mesilaste andmed edastanud 1244 mesinikku.
Ka seni on mesinikel olnud võimalus saada toetusi, näiteks mahetunnustatud mesilasperede pidamise eest mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust eeldusel, et majapidamises oli eelmisel aastal keskmiselt vähemalt viis mesilasperet.
Mesinikele on abiks seegi, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse – see on hektaripõhine – taotlejad võivad saada lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest, kui nad kasvatavad mesitarude läheduses meetme määruses loetletud korjetaimi ja neil on endal vähemalt kümme mesilasperet (vähemalt üks mesilaspere iga 0,5 hektari korjeala kohta). Või kui neil pole endal mesilasi, on neil sõlmitud kokkulepe korjeala naabruses oleva mesinikuga, kel on vähemalt kümme mesilasperet.
Toimib riiklik mesindusprogramm (praegu käib viies periood aastateks 2016–2019). See ei ole otsene rahaline toetus mesinikele, kuid toetatakse nendele korraldatud koolitusi, teabematerjalide koostamist ja levitamist, mesilaste haiguste seiret, mitmesuguseid uuringuid jne.
Mesinikel on võimalusi saada investeeringutoetusi inventari, mesilasperede, sööda jmt soetamiseks. Osa investeeringuteks saab toetust maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise meetmest, kuid see võimalus sõltub kavandatud tegevusest ja objektist, mille jaoks toetust kasutatakse. Mõeldav on saada projektitoetust veel Leaderi programmist, aga siin sõltub mesinike toetamine eelkõige sellest, millise arengukava on kogukond oma piirkonnale koostanud ja milliseid tegevusi soovitakse selle elluviimisel toetada.