Majandusministeerium jahutab hiinlastest tekkinud paanikat

Hiina tööline tänavu juunis Yinchuan-Xi kiirrauteele rajatava jaamahoone ehitusel. Eesti majandusministeeriumi kinnitusel takistavad rahvusvahelised lepped Hiina tööliste toomist Rail Balticu ehitusele. Foto: Xinhua / Xinhua/Sipa USA

Hiina ja Türgi ettevõtjatele kehtivad Rail Balticu hangetel osalemiseks selged piirangud, mistõttu pole karta, et nende riikide ettevõtjad ujutavad Rail Balticu üle oma kodumaa odava tööjõuga, väitis majandusministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

RB Raili tegevjuht Kaspars Rokens rääkis Postimehele antud intervjuus, et Rail Balticut võivad tulla ehitama hiinlased, kes toovad nii töölised kui ka oma olmelise taristu selleks otstarbeks konteinerites kaasa. Majandusministeerium lükkab sellise võimaluse ümber, et leevendada Eesti poliitringkondades Rokensi öeldust tekkinud ärevust.

Rasmus Ruuda:

Eesti ehitusturu maht on ca 2,3 miljardit eurot aastas ja mahud kasvavad. Kui mitte arvestada spetsiifilisi töid ja jätta puhtalt n-ö ehitus (muldkeha, sillad, kohalikud teed jne), siis see on ca 60 protsenti RB kogumaksumusest. Jaotades ehitustööd ca 5 aasta peale, siis maksimum aastane RB ehitusmaht on 150 miljonit ehk kokkuvõttes, arvestades ka ehitusmahtude kasvu, jääb RB 5–7 protsendi peale kogu ehitusturust. Seega pole vajadust tööjõudu suuremas mahus väljast juurde tuua. Jah, osa töid on väga spetsiifilised ja vajavad väliseksperte, aga suure osa teevad ikka Eesti ettevõtjad ja inimesed. Sama puudutab ka suuremahulisi maanteede ehitustöid, mis on jagatud samamoodi lõikudeks ning kus töövõtjad on siiski Eestist pärit ettevõtted.

Oluline on ka see, et vastavalt riigihangete seadusele ning selle aluseks olevatele ELi direktiividele on eelistatud väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete kaasamine riigihangetesse. Seega on Eesti ehitusettevõtted kindlasti konkurentsivõimelised hangetel osalema. Eeldame, et Eesti ettevõtjatel on piisavad kogemused ja oskused nii suuremahuliste mulde ehitamise tööde (maantee ja raudtee mulle on insenertehniliselt sarnased), raudteega kaasneva tee-ehituse kui eritasandiliste ristumiste (sillad, viaduktid) ehitamiseks ning ka võimekus selliste tööde tegemiseks. Oskusteabe puudumisel vastavate kogemustega partnerite kaasamine on loomulikult iga ettevõtja enda korraldada, kuid kogemused näitavad, et pigem vaadatakse siiski ELi ettevõtete poole, kellega sarnane kultuuri- ja majandusruum on kindlasti eeliseks väljastpoolt ELi tulevate partnerite ees.

Mis puudutab ELi-välistest riikidest tulevaid pakkujaid, siis siin seab piirangud Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihangete alane kokkulepe (GPA). ELis korraldatavatel riigihangetel on õigus osaleda ettevõtetel riikidest, mis on selle lepinguga ühinenud. Nt Hiina või Türgi praegu selle leppega ühinenud pole. Seega, ka vaba turu tingimustes kehtivad piirangud.

RB elluviimisel on kolme Balti riigi esindajad kokku leppinud hangetes ja lepingute sõlmimises RB rajamiseks. 2016. aastast kehtiv nn contracting scheme on aluseks sellele, kes projekteerib näiteks RB ning kes ehitab. RB ehitamine projekteerimise järel on puhtalt riikide endi kätes. Seega on meie (antud juhul MKMi omandis oleva Rail Baltic Estonia OÜ) otsustada, milliste lõikude või objektide kaupa me riigihankeid teha soovime. Selge on see, et juba ehitusfaasis peab RB tooma kasu kohalikele ettevõtjatele.