Prokuröril pole süütamises kahtlustatava süüdistamiseks otseseid tõendeid

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna süütamistes kahtlustatav Urmo Valdek ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
Vanalinna süütamistes kahtlustatav Urmo Valdek ennast kohtus süüdi ei tunnistanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Prokurör tunnistas täna Viljandi kohtumaja kohtunikule vastates, et tal pole vanalinna põlengutes kahtlustatava Urmo Valdeku süüdistamiseks ühtegi otsest tõendit.

Kohtunik palus prokuröril enne lõunapausile minekut nimetada üks otsene tõend, mis kinnitaks kahtlust, et 22-aastane Urmo Valdek süütas eelmise aasta suvel ja sügisel viis hoonet, millest neli asusid Viljandi vanalinnas. Täpsustavalt palus kohtunik süüdistajal kõrvale jätta kõik need ütlused, mida Valdek ise on uurimise jooksul öelnud.

Prokurör tunnistas, et ühtegi sellist otsest tõendit tal kohtule nimetada ei ole.

Valdek ise on uurimise ajal politseinikele ja nüüd kohtusaalis andnud väga vastukäivaid ütlusi. Eeluurimisel on ta kõik süütamised omaks võtnud, kuid kohtus eitas neid.

Valdeku kaitsja sõnul saab seda selgitada kohtualusele tehtud psühhiaatrilise ekspertiisiga. Nimelt on ka ekspert leidnud, et Valdek valetab oma tegemiste kohta ja on mõjutatav. Kaitsja jutu järgi on kohtualuse varasemate tunnistuste taga see, et too lootis süü omaks võtmise abil vanglast pääseda

Täna hommikul pidi istung algama kohtuvaidlustega, kuid esmalt tutvuti uute materjalidega. Päeva esimene pool lõppes aga prokuröri taotlusega teha Valdekule uus meditsiiniline ekspertiis. Nimelt esines ekspertiisiaktis ja eksperdi kohtus antud tunnistustes vastukäivusi.

Kaitsja palus Valdeku ekspertiisi ajaks vahi alt vabastada, kuid sellele oli prokurör vastu. Tema sõnul on aga võimalik, et kohtualune paigutatakse ekspertiisi ajaks sundravi korras psühhiaatriahaiglasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles