Tusk: rändeleppe edu sõltub sõnade tegudesse rakendamisest (7)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Foto: STEPHANIE LECOCQ / EPA / SCABPIX

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles täna, et vaevaga saavutatud rändekokkuleppe edust on veel vara rääkida ja selle toimima panemiseks tuleb kõvasti tööd teha.

Euroopa Liidu liidrid jõudsid täna varahommikuni kestnud raskete kõneluste tulemusena migratsiooniküsimustes kokkuleppele ja oma tahtmise sai ka Itaalia paremäärmuslasest peaminister Giuseppe Conte, kes ähvardas mitu korda kokkuleppe nurjata.

Tusk hoiatas aga, et see on alles algus.

«Mis puutub meie rändeleppesse, siis selle edust on veel vara rääkida. Suutsime Euroopa Ülemkogus kokkuleppele jõuda, kuid see on õigupoolest kõige lihtsam osa, kui võrrelda ülesannetega, mis meil ees seisavad, kui me hakkame seda kohapeal rakendama,» ütles Tusk.

Kokkulepe ei meeldi abiorganisatsioonidele, sest näeb ette migrantide hindamiskeskuste rajamise väljapoole Euroopa Liitu, takistades sellega abivajajaid ühendusse sisenemast, ja demoniseerib nende hinnangul päästjaid, kes Vahemerel migrante aitavad.

Vabaühenduste päästelaevu kutsus korrale ka Tusk.

«Me saatsime selge sõnumi kõigile Vahemerel tegutsevatele laevadele, ka vabaühenduste omadele, et nad peavad asutama seadust ega tohi takistada Liibüa rannavalve operatsioone,» ütles ta.

Itaalia siseminister Matteo Salvini.
Itaalia siseminister Matteo Salvini. Foto: Cristiano Minichiello / AGF / SIPA / Scanpix

Itaalia immigratsioonivastane siseminister Matteo Salvini teatas täna, et Itaalia sadamad ei luba kogu suve vabaühenduste päästealustel randuda ega isegi tankida.

Vabaühenduste laevad aitavad inimsmugeldajaid, teadlikult või mitte, ütles ta.

Saksamaa teatas täna aga juba kokkuleppest Kreeka ja Hispaaniaga, mille alusel võtavad nad tulevikus tagasi Saksa-Austria piirilt inimesed, kes on nende juures registreeritud varjupaigataotlejad.

«Kreeka ja Hispaania on valmis võtma vastu asüülitaotlejad, kelle Saksa võimud tulevikus Saksa-Austria piiril tuvastavad ja kes on neis riikides Eurodaci registreeritud,»teatas Saksa valitsus ELi asüülitaotlejate sõrmejälgede andmebaasile viidates.

Berliini sõnul selgitatakse leppe üksikasjad välja järgmise nelja nädala jooksul ning seejärel hakatakse leppe täitmist regulaarselt hindama.

Brüsselis suuresti rändele pühendatud Euroopa Liidu tippkohtumisel saavutatud lepet peetakse suureks sammuks kantsler Angela Merkeli valitsuses tekkinud vastasseisu lahendamise suunas.

Merkeli valitsuse siseminister Horst Seehofer on ähvardanud, et kui asüülitaotlejate tagasisaatmises üleeuroopalist kokkulepet ei sünni, hakkab Saksamaa neid juulis piirilt tagasi saatma.

Seehofer on ühtlasi Merkeli kristlike demokraatide Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu esimees.

Merkel ütles Brüsselis ajakirjanike küsimustele vastates, et Kreeka ja Hispaaniaga saavutatud kokkulepe on isegi rohkem, kui Seehofer nõuab. «Need on mõjult rohkem kui ekvivalentsed,» lausus Merkel.

Kui Baieri liidumaa peaks sulgema piiri Austriaga, ei jääks Merkelil üle muud, kui Seehofer vallandada. See aga teeks ilmselt lõpu erakondade 70-aastasele liidule.

Merkel kohtub koalitsioonikaaslastega nädalavahetusel ning annab neile ülevaate ELi tippkohtumise tulemustest. Pühapäeval oodatakse avaldust sellest, kuidas koalitsioon kavatseb edasi liikuda.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles