Isamaa ridadesse kuuluv semiootikaprofessor Mihhail Lotman kritiseerib enda blogipostituses Narva sotsiaalmajade rajamise projekti, mis paneb ühte patta erinevate vajadustega inimgrupid.
Lotman: Narva sotsiaalmajade projekt paneb eri inimrühmad ühte patta (2)
30. juuni 2018, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu vastuväited puudutavad kahte punkti. Esiteks, siin on ühte patta pandud täiesti erinevate vajaduste ja huvidega inimrühmad,» kirjutab Lotman.
Nimelt on sotsiaalmajade rajamise otsuse õiendis sihtrühma liikmetena korraga välja toodud lasterikkad ja üksikvanemaga pered, vanglast vabanenud kurjategijad, töövõime kaotanud või erivajadustega inimesed ning sõltuvusprobleemide käes vaevlejad ja eakad.
«Ma võin nõustuda sellega, et nad on kõik sotsiaalselt haavatavad ning ühiskond võiks erinevate meetmetega neile tuge pakkuda, kuid töövõime kaotanud, erivajadustega ja eakad inimesed vajavad täiesti teistsugust hoolt kui kinnipidamisasutusest vabanenud ja sõltuvusprobleemiga inimesed, ning ma ei arva, et nende ühe katuse alla viimine oleks hea mõte. Eriti aga paneb mind nördima, et sinnasamasse tahetakse panna üksikvanemad ja lasterikkad pered,» kirjutab Lotman.
«Lapsed ei tohi kannatada vanemate piiratud sissetulekute pärast. Sotsiaalmajad ja muud analoogsed programmid toovad vaid näilise leevenduse. Tegelikult kujutavad nad endast vaesuslõksu – sotsiaalmajast nii kergelt ei pääse ja jutud iseseisva toimetuleku paranemisest sotsiaalmajades on silmakirjalikud. Sellele tuleb lisada neis hoonetes elavate perede sotsiaalse stigmatiseerimise, mis on eriti ebaõiglane nimelt laste suhtes,» kirjutab Lotman. «Ma ei tea ühtegi juhust, kus lasterikas pere tahaks elada sotsiaalmajas. Ning mulle on põhimõtteliselt vastuvõetamatu suhtumine lastesse kui takistusse.»
Lotman ei hääletanud sotsiaalmajade rajamise projekti vastu, vaid lihtsalt ei osalenud selles.