Ülinapilt välja langenud Senegal nõuab FIFA-lt reeglite ülevaatamist (1)

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senegallased leiavad, et neil on FIFA-lt aru pärimiseks põhjust küllaga.
Senegallased leiavad, et neil on FIFA-lt aru pärimiseks põhjust küllaga. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA / Scanpix

Jalgpalli MMil H-grupis kõige napimalt edasipääsejate seast välja jäänud Senegali koondis esitas Rahvusvahelisele Jalgpalli Liidule (FIFA) palve vaadata üle reeglistik, mis võttis seekord edasipääseja selgitamisel aluseks ausa mängu koefitsiendi.

Jaapan ja Senegal lõpetasid alagrupi võrdsete punktide ja võrdse väravate vahega ning kuna ka nende omavaheline mäng oli jäänud viiki, loeti seejärel ausa mängu punkte. Senegalil oli kollaseid kaarte kahe võrra rohkem ning seetõttu sõitsid nemad MMilt koju, Jaapan pääses aga kaheksandikfinaali.

Viimases voorus Kolumbiale 0:1 alla jäänud senegallased ei olnud rahul, et seisu teadnud Jaapan veeretas teises kohtumises viimased kümme minutit niisama palli. Kahe esimese mänguga edasipääsulootuse juba minetanud Poola juhtis 1:0 ning oli tulemusega rahul, jaapanlased ei tahtnud aga riskida võimalike kollaste kaartide saamisega. «Edaspidi peaks FIFA sellisel moel käituvaid meeskondi karistama,» sõnas Senegali jalgpalliliidu esindaja BBC vahendusel.

«Jaapan keeldus lihtsalt mängimast, kui sai teada, et Kolumbia on Senegali vastu juhtima asunud. See sobis Jaapanile, kuid läheb vastuollu jalgpalli põhimõtetega. Veel šokeerivam on see, et Jaapani peatreener isegi ei varjanud oma teguviisi. Pärast mängu peetud pressikonverentsil kinnitas ta, et tegi teadliku otsuse mängutulemusega sel moel manipuleerida,» kurtsid senegallased. «Ausa mängu nimetus kaotab ju sel moel kogu tähenduse.»

Senegal rõhutas, et ei soovi tulemust vaidlustada, kuid tahab tagada, et ükski meeskond enam sellise olukorra ohvriks ei langeks. Lisaks esitati siiski ka kaebus Kolumbia-mängu kohtunikutöö kohta.

Kui Senegalil ja Jaapanil oleks olnud võrdne arv kollaseid kaarte, oleks edasipääseja selgitatud loosi abil. Just seda võimalust soovis FIFA vältida, kui 2015. aastal uue fair play koefitsiendi reegli kinnitas. «Tegu on esimese korraga, mil seda MMil kasutasime, nii et vaatame pärast turniiri toimunu üle. Aga hetkeseisuga ei näe me selleks põhjust,» vastas FIFA võistluste osakonna juht Colin Smith.

Jaapanlaste käitumisele andis oma hinnangu Volgogradi staadioni publik, vilistades mängu lõpus palliveeretamise lihtsalt välja. «Tegu oli väga raske otsusega,» tunnistas pärast kohtumist ka Jaapani peatreener Akira Nishino, olles andnud mängijatele korralduse lihtsalt palli hoida.

Kriitikud meenutasid kohe 1982. aasta kurikuulsat «Gijoni häbiks» ristitud mängu, kus Lääne-Saksamaa vajas Austria üle võitu ja asus juba 10. minutil Horst Hrubeschi väravast juhtima. Ülejäänud 80 minutit veeretati niisama palli, sest see seis viis edasi mõlemad meeskonnad, jättes tänu väravate vahele Alžeeria tosina parema hulgast välja. Selle kohtumise tulemusena muutis FIFA reegleid ning juba 1984. aasta EMil ja 1986. aasta MMil peeti alagruppide viimased mängud ühel ajal, nagu on tänaseni tavaks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles