Mida peaks õppima täna, et olla tulevikus tegija?

Foto: Sven Tupits

Kes meist ei teeks plaane või mõtleks tuleviku peale, eriti kui oled jõudnud gümnaasiumi või hakkad seda peagi lõpetama?! Kelleks ma tahan saada, mida õppima minna, mis valdkond mind huvitab või millest ma unistan? Unistuste poole püüdlemisel on oluline valida haridustee, mis aitab soovituni jõuda ning samas haakub ka tuleviku vajadustega. Kuid millised on nõutud ametid paarikümne aasta pärast?

Milline on Sinu tuleviku amet ning kus asub töökoht?

20 aastat tagasi oleks väga keeruline olnud selgitada, kes või mis on veebidisainer. Samas tänapäeval on ameti olemus pea kõigile hõlpsalt hoomatav. Teaduse arengu ning innovatsiooni kiire tempo taustal võib vaid spekuleerida, milliseid ametikohti vajatakse tööturul 15-20 aasta pärast. 

Visionäärid ja futuristid pakuvad välja arvukalt huvitavaid versioone. Neist ühe, Cristopher Barnatt’i nägemuse kohaselt on tulevikus enimnõutud ametiteks näiteks DNA programmeerijad - ravivad haigusi inimeste DNA-d ümber programmeerides; kosmeetiliste või kirurgiliste bio-printerite insenerid - tegelevad seadmetega, mis bio-prindivad uut nahka inimeste välimuse muutmiseks, haavade parandamiseks; kliimainsenerid - konstrueerivad päikesepaneelidest hiigelvarjusid maakera kaitsmiseks päikesekiirguse eest, ehitavad kasvuhoonegaaside filtreerimisjaamasid kosmoses. Samuti arvatakse, et 60% ametitest, mida 10 aasta pärast vajatakse, pole täna veel välja mõeldud.

Ühes ollakse ühisel arusaamal, et tuleviku töökohtade puhul on suurem vajadus tehnoloogilise arusaama järgi. Selle nägemusega haakub ka Ott Pärna poolt koostatud trendiülevaates „Töö ja oskused 2015“ väljendatud seisukoht, et tehniline taiplikkus ja süsteemne mõtlemine on eduka toimetuleku eelduseks. Näiteks juba seetõttu, et prognooside alusel suureneb lähiaastatel tunduvalt nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt ning seetõttu tekib juurde töökohti, mis on seotud masinate/süsteemide arendamise, seadistamise, hoolduse, kasutajatoe ning kasutusmugavuse tagamisega.

Lisaks tulevikuametite ettekujutamisele on keerukas ennustada, millised on töötamise tavad ning vormid selleks ajaks, kui tänased gümnaasiumisse astujad kõrgkooliõpingud lõpetavad.

Enamik prognoose ja karjääritrendide analüüse näitavad, et kui varem valisid inimesed ühe karjääri ning töötasid mitukümmend aastat samas valdkonnas, siis tulevikus töötatakse suure tõenäosusega valdavalt projektipõhiselt, n.ö tööampsudena. Suureneb vabakutselisena töötamise osakaal ning keskendutakse mikrokarjääridele. Tuleviku ettevõtted sarnanevad üha enam Hollywoodi filmitööstuse meeskondadega, kus inimesed tulevad kokku konkreetset projekti ellu viima ning lähevad seejärel edasi n.ö parematele jahimaadele.

Töökohtade elutsükli lühenemisega muutuvad ka vajadused inimeste haridusliku tausta osas. Eelistatum on laiema ja erinevaid valdkondi hõlmava oskuste palett.

Milline eriala on „õige valik“ ning tuleviku edu võti?

Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsusega ehk süvateadmistega vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda teisi erinevaid valdkondi ning nendega tegelevaid inimesi.

Innovatiivsetes organisatsioonides vajavad paljud positsioonid kirjeldatud laia oskuste skaalat juba täna. Nii tõdeb informaatika doktorikraadiga Kristjan Korjus, kes töötab arvutinägemise ja –taju valdkonnajuhina üle maailma tuntust koguvate iseliikuvaid pakirobotiteid arendavas ettevõttes Starship Technologies, et hoolimata ametinimetusest on tema töös vaja tegeleda põhimõtteliselt kõikide klassikaliste valdkondadega, mida ühes ettevõttes vaja võib minna. Lisaks programmeerimisele, matemaatikale, füüsikale, elektroonikale ja tootearendusele on vaja ka turundada häid töökuulutusi, osata tutvustada ettevõtet tulemustega esinedes, finantsanalüüsi teostada ning arvestada kui palju on mingid otsused ärile kasulikud.

Seega võib eeltoodu põhjal öelda, et edukuse võtmeks on oskus valida haridustee baaseriala. See peaks andma lisaks teadmistele suutlikkuse süsteemselt analüüsida tänaseid ja ka tuleviku vajadusi ning vastavalt kujundada samm-sammult hariduslikku tausta, sidudes vajadusel õpingutega ka külgnevaid valdkondi.

Eriala valides mõtle esmalt oma varasemale kogemusele koolis ja  huviringides. Näiteks kui sulle on kooli ajal huvi pakkunud robootika või leiutamine ning oled ehk võtnud osa Eesti Teadusagentuuri korraldatavast õpilasleiutajate riiklikust konkursist või Robotexist, on sul juba esmased kogemused inseneritööst  ning olemas suurepärane baas, mida inseneriõpingute käigus täiendada.

Lisaks õppekavade sisuga tutvumisele tuleks uurida, millised on valdkonnas eksisteerivad võimalused õppetööd toetavateks tegevusteks ning väljunditeks, mis aitaks mitmekesistada õpinguid, anda tudengile enesekindlust ning aitaks koguda tuntust tulevaste tööandjate silmis. “Õppida on tore, aga parim õppimine on ikkagi see, kui sa ise midagi teed. Seda vaadatakse ka CV-st väga palju, haridust üksinda tihti ei hinnata. Ettevõttele on oluline, et sa oskad olla kasulik, mitte lihtsalt tark“, summeerib Kristjan Korjus ettevõtte poolset vaadet tudengite õpingutevälisele tegevusele.

LTT ja inseneeria - täna ja tulevikuks!

Eelpool käsitletud tulevikustsenaariumidest johtub, et neil, kes soovivad tulevikus tegijad olla, tuleks oma baaskompetents siduda tehnoloogiavaldkonnaga ning seda täiendada (tööalaste) eesmärkide saavutamiseks vajalike lisaoskustega.

Lisaks väljavaadetele tulevikus tööturul läbi lüüa on juba praegu suur nõudlus loodus-, täppisteaduse ja tehnoloogia (LTT) haridusega spetsialistide järgi ning tööpakkumiste valik avar. „Mitmetes kiirelt kasvavates ettevõtetes on põud noorte inseneriajude järele. Ka meie firmas oodatakse tänastele inseneridele mitmekordset lisa ning see janu ei kustu niipea“, tõdeb pakirobotite arendusega tegelevas ettevõttes Cleveron tegutsev riistvara- ja arendustiimi konstruktor-joonestaja Anu Koppel.

Lisaks on inseneri kutse üheks võluvaks küljeks teaduse arengust ja innovatsioonist tulenev rutiini puudus. Iga päev on võimalus midagi uut teada saada ning kogu aeg edasi areneda, väidavad LTT alal tegutsevad spetsialistid. Sageli tuleb hoolt kanda just selle eest, et intrigeerivad tööülesanded ei meelitaks ületöötama.

Peale loomingulise töö pakutakse kõrgkooli lõpetanud inseneridele tööturul ka väärilist tasu. „Üldine palgatase, kui oled juba kõrgharidusega insener, on kõvasti üle Eesti keskmise. Isegi alustajad võivad juba üsna hästi teenida“, ütleb inseneribüroo Aramet OÜ masinaehitusinsener Raido Taluri. Eesti ühes tuntuimas LTT valdkonna ettevõttes Skype on Äripäeva eelmise aasta lõpus toodud info alusel keskmiseks palgaks näiteks 4400 eurot.

Seega tehnoloogiapisikuga nakatunutele on tulevik helge, tuleb huvi vaid hariduse ja tööpõllul toita. Filosoof Confucius on öelnud: “Vali töö, mida armastad ning sa ei pea päevagi oma elus tööd tegema”. Sama kehtib ka meelisala õpingute kohta ning armastades mõnd LTT eriala on ees suurepärased väljavaated huvitavaks õpinguperioodiks, lai tööpõld täna ning tulevikus koos väärilise tasuga.

Artikkel toetab Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevusi. Artiklit rahastatakse TeaMe+ programmist Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.