Galerii: Purtse jõe valgala puhastamise esimene etapp maksab 21 miljonit eurot

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Põlevkivitööstuse jääkreostust Ida-Virumaal Purtse jões, Kohtla jões ja fenoolisoo likvideerimise käigus eemaldatakse tuhandeid tonne pinnast.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul pole kunagi varem Eestis vooluveekogudest nii suurt hulka reostust eemaldatud. «Mul on hea meel, et saame projektiga edasi liikuda, sest Purtse jõe ja selle valgala puhastamiseks kavandatavad tööd on Eesti mõistes ainulaadsed ja pakuvad kindlasti väljakutset,» selgitas Kiisler ning lisas, et tööde planeerimine on juba alanud.

Purtse jõe valgala puhastamise eelduseks oli Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemine, mis 2015. aastal ka tehtud sai. Nüüd aga tuleb teha korda fenoolisoo ning siis liikuda puhastamistöödega Purtse jõe ülemjooksult allavoolu suunas. Juba tänavu algavate tööde käigus keskendutakse põhiliselt fenoolisoo ja Kohtla jõe ohutuks muutmisele, aga ka Purtse jõe puhastustöödele Püssi ja Lohkuse paisude piirkonnas. Erra jõgi on kavas puhastada Euroopa Liidu LIFE-programmi raames.

«Projekti eeltöödena oleme teostatud mitmeid uuringuid, viinud läbi keskkonnamõju hindamise ning koostanud reostuse ohutuks tegemise eelprojektid. Nüüd, kui oleme leidnud töödele ka tegija, saame alustada reaalsete puhastustöödega,» lisas Kiisler.

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA KIK-i keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. Kava kohaselt peab töödega valmis saama 2022. aasta lõpuks. 

Purtse jõe puhastatava osa pikkus on 1,4 km ning see puhastatakse lõikude kaupa. Jõe puhastamiseks eemaldatakse Püssi ja Lohkuse paisu vahelises osas ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Lisaks tuleb eemaldada Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini. Kohtla jões tuleb puhastada ligi 77 000 m3 reostunud pinnast ning rajada 4,2 km ulatuses uus jõesäng.

Puhastatav jõeosa eraldatakse ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutisse jõesängi või torustikku. Kuivaks jäänud jõesängis kaevatakse reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Juba puhastatud pinnast kasutatakse väljakaevatud alade uuesti täitmiseks. Lisaks tuuakse juurde ka puhast pinnast, et taastada puhastatavate alade looduslähedane ilme.  

Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala ehk fenoolisoo keskkonnareostuse likvideerimiseks tuleb puhastada ja korrastada umbes 14 ha suurune ala. Selleks kogutakse fenoolisoo reostunud osast vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

Loe Ida-Viru suurtööstuste tekitatud pigijõgede ja arseenitiikide kohta SIIT.

Tagasi üles