Eesti Kunstiakadeemiasse pürgib tänavu rohkem huvilisi kui mullu
3. juuli 2018, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu esitati Eesti Kunstiakadeemiasse 919 sisseastumisavaldust, mis on koguarvult ligi 14 protsenti rohkem kui möödunud aastal, mil avaldusi laekus 807.
Jätkuvat kasvu näitab ka välismaalt EKAsse õppima soovijate arv – eelmise aastaga võrreldes saabus 2018. aastal välisriikidest sisseastumisavaldusi ligi saja võrra rohkem. Avaldusi laekus 62 riigist üle maailma.
Suuremat sisseastumisavalduste kasvu nägid sel aastal digitaalse disainiga seotud õppekavad nagu tööstus- ja digitootedisain bakalaureuse tasemel ja interaktsioonidisain magistri tasemel. EKA disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa näeb nende erialade edu taga kiiret digitaliseerumist ja sellest tulenevat vajadust tehnoloogiat inimsõbralikumaks muuta ning leida sellele tähendusrikkaid kasutusviise. «Teenused ja tooted kolivad üha enam internetti ning uus keskkond eeldab kõigilt osalejatelt, sealhulgas disaineritelt, vastavat kompetentsi. Nõudmine disainerite järele, kes tunnetaks tehnoloogiat ning oskaks seda sobivalt suunata – see ongi põhjus, miks just need erialad nii populaarsed on. Kindlasti kasvab huvi interaktsioonidisaini ja digitootedisaini vastu tulevikus veelgi,» kommenteeris Mändmaa.
Laekunud avalduste arvu järgi on bakalaureuseõppes aga selgi aastal kõige populaarsem õppekava graafiline disain, kuhu laekus ligi 98 avaldust. Teisel kohal on äsja uuenenud õppekava tööstus- ja digitootedisain 65 avaldusega ning kolmandal kohal arhitektuur ja linnaplaneerimine, kuhu laekus 58 avaldust.
Konkursi pingerida pisut erineb: 1. graafiline disain - 6,5 avaldust ühele kohale, 2. tööstus- ja digitootedisain – 5,4 kohale, 3. moedisain – 5,1 kohale, 4. animatsioon – 5 kohale ning 5. fotograafia – 4 avaldust ühele kohale. Alla õppekohtade arvu laekus avaldusi klaasikunsti ja -disaini erialale ning tasulisse kujunduskunsti tsükliõppesse.
Magistritasemel kogusid enim sisseastumisavaldusi disaini ja rakenduskunsti eestikeelne ja ingliskeelne õppekava, kuhu laekus kokku 69 avaldust (möödunud aastal 50 avaldust), teisel kohal on rahvusvaheline urbanistika õppekava 50 avaldusega (möödunud aastal 25 avaldust) ning kolmandal rahvusvaheline interaktsioonidisaini õppekava, kuhu laekus tänavu 46 avaldust (möödunud aastal 28).
Magistriõppe konkursi pingerida on 1. urbanistika – 4,2 avaldust ühele kohale, 2. interaktsioonidisain – 3,8 kohale ja 3. animatsioon - 2,4 avaldust kohale. Magistriõppes on sel aastal väiksemad konkursid stsenograafia ja sisearhitektuuri eestikeelsetele magistriõppekavadele.
Ka doktoriõppe vastu huvi aasta-aastalt kasvab. Tänavu esitati enim avaldusi (13 avaldust) kunsti ja disaini doktoriõppekavale (möödunud aastal 10 avaldust), teisel kohal on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute ning kolmandal muinsuskaitse ja konserveerimise doktoriõpe.