Graafik: Eesti naised sünnitavad üha hiljem

Foto: Statistikaamet

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti naised sünnitavad esimese lapse kõige sagedamalt 28-aastaselt. 

Tartu ülikooli emeriitprofessorit Ene-Margit Tiit kirjutas 2014. aastal blogiloos «Kui üks pluss üks ei võrdu kahega»: «Keskmine sünnitamise vanus on oluline näitaja, mida rahvastikuteadlased jälgivad ja rahvastikuprognoosides arvestavad. Keskmise sünnitamisvanuse tõus 25-lt 30-le eluaastale (kui see muutus on pikaajaline, st kestab terve inimpõlve) vähendab kokkuvõttes rahvastiku arvukust kuuendiku võrra. Muu hulgas on see üks tegureid, mis pidurdab rahvastiku kiiret kasvu maailmas. Varasem sünnitamine, vastupidi, suurendab rahvaarvu.»

Statistikaameti viimaste andmete järgi sündis eelmisel aastal Eestis 13 782 last. Statistikaameti ametnikud tõdevad, et võrreldes elussündide arvuga aastal 2017 elussündide arvuga Eestis 1945–1990, on  2017. aasta tulemus on üsna nadi.

«Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on eelmise aasta tulemus üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane,» kirjutas statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ameti blogis. 

Peale sündide arvu olulise muutumise on palju muutunud ka sünnistatistika muud näitajad. Näiteks sündis aastal 1987 kõige rohkem lapsi 22-aastastel emadel. 2017. aastal aga oli see näitaja 28 aastat. Tõusnud on ka ema vanus esimese lapse sünnil. Statistikaameti avalikus andmebaasis on andmed esmasünnitanud naiste vanuse kohta alates 1989. aastast. Neist selgub, et nimetatud aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi 21-aastastel ja 2017. aastal 28-aastastel naistel.

«Vabad inimesed vabal maal valivad muidugi ise, millal lapsed sünnivad, aga statistiliselt on nii, et kui lapsed sünnivad hiljem, siis rahvaarv kahaneb. Kui otsitakse võimalusi rahvaarvu tõusuks, siis ema keskmise vanuse kahanemine lapse sünnitamisel võiks olla üks tegur, mis sellele kaasa aitab,» ütles Servinski.

Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaare sõnul ei taastooda laste sünnid Eestis rahvast juba ligi 25 aastat ja praeguste ennustuste järgi ei näe ta seda ka lähitulevikus. «Samas usun, et Eesti inimesed on väga hästi hakkama saanud, kui suudetakse säilitada praegune sündimuse tase või seda mõnevõrra tõsta,» sõnas ta. Euroopa võrdlustes ei ole tegemist halva näitajaga, lihtsalt sellest ei piisa rahva jätkumiseks ilma sisserändeta.

Tasub teada

2016. aastal oli suurim sündimus Tartumaal, millele järgnesid Harjumaa, Pärnumaa ja Raplamaa. Kõige väiksem oli sündimus Hiiumaal ja Valgamaal.

Linnas elavatel naistel sünnib võrreldes nende maapiirkondades elavate sookaaslastega vähem lapsi (linnas sünnib 1000 viljakas eas naise kohta 47 last, maal 50).

Pea pool sünnitajatest olid 2016. aastal kõrgharidusega. Kui 1992. aastal leidus ülikooliharidusega emasid 13 protsenti, siis kümme aastat hiljem juba 41 protsenti.

Lõviosa – 78 protsenti – emaks saanud naistest käib tööl, 14 protsenti sünnitajatest olid kodused.