Olle Tischler: Eesti ühistransport on Euroopa tasemel, kuid teenus vajab veelgi arendamist (1)

Olle Tischler
, Elroni juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olle Tischler.
Olle Tischler. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui on valida kiirem, mugavam ja turvalisem lahendus, siis annavad ka näiteks seni autodele truuks olnud reisijad ehk sagedamini võimaluse just ühistranspordile, kirjutab Elroni juhatuse esimees Olle Tischler.

Eesti ühistransport on viimase viie aasta jooksul teinud suure arenguhüppe – uuenenud on nii rongid, praamid, bussid kui ka linnasisene ja -vaheline ühistransport. Kuigi väidetakse, et ühistransport ei suuda sõiduautodega konkureerida, on vähemasti tarbijate rahulolu ühistranspordi võimalustega viimastel aastatel oluliselt paranenud. Küsimus on pigem, kuidas liikluskoormuse kasvu jätkumisel muuta reisijate tarbimisharjumusi ja milline roll on selles ühistranspordil?

Eurostati viimased statistilised ülevaated näitavad, et Eesti on Euroopa parimate riikide seas, kui võrrelda tarbijate rahulolu ühistranspordiga ja iseäranis rongiliiklusega.

Kuigi selle aasta alguses maanteeameti tellitud Harjumaa ja Tallinna lähipiirkondade elanike liikumisharjumuste uuringust ilmnes, et vähemasti Harjumaa piires eelistatakse jätkuvalt igapäevase liikumisvahendina isiklikku sõiduautot, nähtus ka, et rahulolu ühistranspordiga on paranenud. Seda toetab ka Elroni rongiliikluse statistika, kuna viimase viie aasta jooksul, mil Eesti raudteedel on sõitnud uue põlvkonna mugavad rongid, on iga aasta kasvanud nii reisijate arv kui ka hooajaliselt tihenenud sõidugraafikud.

Kui Elroni uute rongide liinile asumise aastal kasvas reisijate arv ca 43 protsenti, siis igal järgneval aastal on olnud kasv stabiilne, küündides keskmiselt 10 protsendini. Just uute sõiduvahendite kasutuselevõtt ning teeninduskultuuri järjepidev arendamine on aidanud kaasa ühistranspordi maine paranemisele ning reisijate tarbimisharjumuste muutumisele. Suurenenud reisijate arvuga on samas kasvanud ka positiivse tagasiside andmine, mis stereotüüpselt eestlastele omane justkui pole.

Arendustöid jätkub

Kui soovida aga ühistranspordi kasutajate arvu veel kiiremini kvaliteetselt kasvatada, et vähendada liikluskoormust nii põhimaanteedel kui ka linnasiseselt, tuleb Eestil jätkuvalt eeskuju võtta Lääne-Euroopa riikidelt.

Peaksime veelgi tihendama graafikuid, arendama integreeritud ja tarbijasõbralikke piletisüsteemi lahendusi ning ka ennetama varakult planeerides võimalikku olukorda, kus nõudlus ületab pakkumisvõimet. Arendusi tuleks teha targale e-riigile kohaselt, integreerides digilahendusi transpordivahenditesse – nt wifi-võimekuse parandamise või veebi- ja mobiilipõhise piletisüsteemi arendamise kaudu – kui ka soetades varakult täiendavaid ronge, sest just raudteeliiklus on lahendus maanteede ja ka linnasisese liikluskoormuse vähendamiseks.

Juba praegu tehakse kõige rohkem rongisõite Tallinna linna sees, kus näiteks kesklinnast Ülemiste ärilinnakusse sõiduks kulub maksimaalselt kümme minutit ja seda sõltumata kellaajast ning ilmast. Populaarne on rongiliiklus ka Tallinna läänesuuna lähiliinidel, st nii Tallinna–Paldiski kui ka Tallinna–Riisipere liinil. Kaugliinidest on populaarseim Tallinna-Tartu liin, kus sel aastal on potentsiaal jõuda miljoni sõiduni. Lisaks on ainuüksi Tallinn-Narva liinil  viimase viie aastaga kasvanud reisijate arv 300 protsenti ehk ca 70–80 protsenti aastas.

Viie aasta jooksul on uute rongidega tehtud kokku üle 30 miljoni sõidu ja selle aja jooksul on rongid ühtekokku läbinud üle 22,5 miljoni kilomeetri – need numbrid kasvavad igal aastal ning meil on potentsiaali suurendada veelgi nii reisijate arvu kui ka reiside sagedust.

Eesti Raudtee teeb järjepidevalt arendustöid, millega paraneb oluliselt raudtee kvaliteet ja ka turvalisus – ajal, mil Eesti raudteeliinid on läbinud täies mahus rekonstrueerimise, saame kindlasti ka kaugliinidel suurendada sõitude kiirust, mis saab turvalisuse ja mugavuse kõrval olema veelgi tugevam konkurentsieelis nii auto- kui bussitranspordi ees.

Elroni rongidel on potentsiaal sõita linnadevahelisel liinil senisest veel kuni 40 km/h kiiremini, kuid seda, kas me lähiaastatel ka tippkiirusteni jõuame, näitab aeg. Samas pole kindlasti utoopia jõuda Tartust Tallinna Ülemiste peatusesse ühe tunni ja neljakümne minutiga ning Narvast kahe tunniga. Rongidel on võimekus vähendada veelgi liikluskoormust maanteedel ning aidata kaasa ka traagiliste liiklusõnnetuste arvu vähenemisele.

Ühistranspordi kvaliteedi ning teeninduskultuuri jätkuv arendamine on kindlasti järgmise viie aasta võtmeküsimus, kui soovime suurendada ühistranspordi osakaalu üldises transpordisüsteemis. Kui on valida kiirem, mugavam ja turvalisem lahendus, siis annavad ka näiteks seni autodele truuks olnud reisijad ehk sagedamini võimaluse just ühistranspordile.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles