Merkel ja Orbán pidasid sõnasõda migratsiooni üle

Ungari peaminister Viktor Orbán ja Saksa kantsler Angela Merkel täna Berliinis kohtudes üksmeelt ei leidnud. Foto: MARKUS SCHREIBER / AP / Scanpix

Saksa kantsler Angela Merkel pidas täna Berliinis kõnelusi Ungari peaministri Viktor Orbániga, heites viimasele ette humaansuse puudumist Ungari valitsuse immigratsioonipoliitikas, Orbán aga väitis end kaitsvat Euroopa Liidu eesmärke.

«Probleem, nagu mina seda näen, ja milles on erinevus, on see, et me peame alati meeles pidama, et jutt käib inimestest,» rõhutas Merkel kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

«Jutt käib inimestest, kes tulevad meie juurde, ja Euroopa põhisõnumist. Ja selleks on humaansus,» lisas ta.

Merkeli sõnul ei tähenda ELi välispiiride kaitse kindluse ehitamist nende vastu, kelle inimkaubitsejad ohtlikul reisil läbi Sahara ja üle Vahemere Euroopasse toovad. EL peab sõlmima Aafrika riikidega kokkulepped, et kindlustada seadusliku rände võimalus, lisas ta.

«Euroopa hing on humaansus ja kui me tahame, et see hing alles jääks, kui Euroopa tahab oma väärtustega ka edaspidi maailmas mingit rolli etendada, siis ei saa Euroopa lihtsalt raskustele ja kannatustele selga keerata,» ütles Saksa valitsusjuht.

Populist Orbán on saanud Euroopa asüülipoliitika vastaste eeskõnelejaks ning vastandub selles Merkelile. Sestap ei saanud ta visiidi eel jätta kiitlemata küllakutsega Berliini, mis on esimene kolmeaastase vaheaja järel.

«On tulnud hetk, mida keegi ei pidanud mitte mingis olukorras võimalikuks: Angela Merkel palus kohtumist Viktor Orbániga, mitte vastupidi,» vahendas Ungari ajaleht Magyar Idők peaministri sõnu.

Ungari algne, paljukirutud vastuseis, Kesk-Euroopa riikide ühtsus migrantide vastu ning hiljuti tekkinud Austria-Itaalia-Baieri telg piiripoliitikas on pööranud Euroopa Liidu rändedebati otsustavalt teise suunda, kehkles Orbán.

Merkeliga kohtudes tõdes ta, et nad on rände küsimuses ja selles, kuidas inimesi humaansel viisil aidata, põhimõtteliselt erineval seisukohal.

Orbáni sõnul peaks Saksamaa olema Ungarile tänulik tara eest, mille ta on Serbia ja Horvaatia piirile ehitanud ning mida valvab ööl ja päeval 8000 relvastatud meest.

«Vastasel juhul tuleks Saksamaale päevas 4000–5000 põgenikku. See on solidaarsus – solidaarus, mida saab tõsiselt võtta,» ütles Ungari peaminister.

Orbán reageeris 2015. aastal Merkeli otsusele avada Saksa piirid Lähis-Ida konfliktipiirkondadest põgenejatele keeldumisega neile varjupaika andmast ja nn Balkani rändetee sulgemisega.

Järgnenud aastatel on paremäärmuslikud erakonnad jõudnud valitsusse ka Itaalias ja Austrias ning Saksa parlamendis on ligi sada kohta immigratsioonivastasel parteil Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Merkel on viimasel ajal võtnud suhtumises Orbánisse leebema tooni. Möödunud nädalal kiitis ta koguni Ungari liidrit ELi välispiiride kindlustamise püüete eest, mille Orbán ise kuulutas tohutuks saavutuseks.

Saksa kantsler tegi esmaspäeval lõpu ohtlikule vastasseisule oma kristlike demokraatide Baieri sõsarpartei esimehest siseministri Horst Seehoferiga, lubades karmistada piirkontrolli ja rajada Austria piirile suletud transiidikeskused.

Nädalaid kestnud tüli ähvardas Merkeli koalitsioonivalitsusele saatuslikuks saada.

Mõjukas nädalakiri Spiegel tõdes täna, et raskelt tulnud kompromiss tähendab Merkeli poliitika nn orbaniseerumist.