Kui IRLi retoorika räägib, et eraisikute maamaksu kaotamine kärbib eluasemekulutusi ja parandab rahva elujärge, siis rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et selle mõju on sootuks vastupidine.
Tellijale
Jürgen Ligi: maamaksu kaotamine tõstab kinnisvara hinda
1. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu debateeris eile eraisikute maamaksu kaotamise eelnõu üle rohkem kui kaks ja pool tundi. Opositsiooniparteid Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid oleksid ilmselt kauemgi eelnõu pihta sõnavalanguid tulistanud, kuid istungiaeg lõppes. Väitlust jätkatakse Toompeal täna.
Sotside parlamendifraktsiooni liige Eiki Nestor ütles, et nad ei saa toetada eelnõu, mis loob juhitamatu maksukorralduse. «Üle jõu käivat maamaksu tuleks piirata, kuid me ei saa olla asja poolt, mida ei saa administreerida,» lausus Nestor.
Nii rahandusministeerium kui ka riigikogu opositsioon leiab, et seaduseparandus lubab iga maatükki muuta elamuks, sest inimesed hakkavad tegema suvalisi sissekirjutusi. Eelnõu ei anna maamaksuvabastust korteriühisuses elavaile inimestele. Etteheiteiks on, et eelnõu ei paku viisi, kuidas hüvitada maksutulude kaotus omavalitsustele. Samuti võib maksuvabastust saada siis, kui inimene on oma maja või korteri välja üürinud.
«See eelnõu on puhas Res Publica populism, arusaamatu, miks Isamaa sellega kaasa on läinud,» lausus Nestor. «Ma ei ole 15 aastat näinud niisugust janti, isegi Keskerakond suudab eelnõusid paremini juurutada.»
Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist ütles, et nad teevad ettepaneku eelnõu tagasi lükata. «Praak ei peaks seaduseks saama,» ütles Simson.
Vaidlusalune eelnõu on lühikese pealkirjaga: koduomanike maamaksust vabastamise seadus. Eelnõu üks paragrahv ütleb, et maksumaksja saab oma rahvastikuregistri järgses elukohaaluses elamus maamaksuvabastuse: linnas ja alevikus kuni 1500 ruutmeetrit ja maal kaks hektarit.
«Poliitikas tuleb teha kompromisse ja selles mõttes ütlesin ka valitsusele eelnõule märkusi esitades, et kuna see on väga oluline inimestele, kellega tahan koostööd teha, siis ma ei anna sellele mittetoetavat seisukohta, aga eriarvamusel olen ma väga mitmes lõikes,» lausus Ligi esmaspäeval riigikogu ees.
Eelmisel nädalal esitas rahandusministeerium eelnõule vastuväited. Ligi tunnistas, et mõned laused kirjutas ta sellesse kirja isiklikult.
«Olemasolevatele omanikele kindluse lisamise kõrval tõstab maksuvabastus ka maa hinda ja vähendab käivet ning seega noorte perede juurdepääsu elamumaale,» seisab Ligi allkirjaga kirjas. «Seepärast oleks otstarbekas selgitada eelnõu seletuskirjas, miks ja millistel juhtudel kaalub kodukulude piiramise eesmärk üles kodu kui hüve kättesaadavuse.»
Rahandusministeerium märkis, et nii OECD kui ka IMF on soovitanud suurendada maamaksu osakaalu maksulaekumistes. Eestis on teatavasti väga suur osakaal tööjõumaksudel ja valitsusliit on lubanud seda proportsiooni muuta.
Ministeerium leiab ka, et tegelik kulu võib kujuneda suuremaks kui arvatud 17 miljonit eurot aastas. Kui seda raha maamaksuna ei koguta, tuleb see hüvitada, hüvitus tuleb aga kõikide maksumaksjate arvelt. «Kas peate õiglaseks, et korteriomanikud hakkavad doteerima eramajade elanikke?» küsis sots Jevgeni Ossinovski riigikogus IRLi liikmelt Urmas Reinsalult.
Eramajade ja korterite maamaksu kaotamise idee kerkis päevakorda 2007. aastal, kui keskerakondlik Tallinna linnavalitsus tõstis maamaksumäära. Praegu võib omavalitsus eraisikute kodu maamaksust vabastada, kuid seda on kasutanud vaid Jõgeva, Harku ja Rae vald.