Jalgpalliväljaku katte paigaldamine Haapsalus. Seekord kasutab ASIE veel Saksamaalt toodud uut aluskihti, vanade aluskihtide puhastamise seade saab valmis selle aasta jooksul.

FOTO: ASIE

Eesti ettevõte Advanced Sports Installations Europe AS sai mullu KIKi kaudu EL toetust jäätmete korduskasutuse ettevalmistuseks.

Euroopas on üle 24 000 kunstmurukattega täismõõdus jalgpalliväljaku ja neist 1200-le on katte paigaldanud Eesti ettevõte ASIE (Advanced Sports Installations Europe AS).

Kvaliteetse jalgpalliväljaku kate koosneb murualusest elastsuskihist (materjaliks vanade rehvide purustamisel saadud kummigraanul) ja suurtes rullides transporditavast kunstmurukihist, millesse lisatakse liivakiht ja veel üks kummigraanulikiht. Ühe standardse täismõõdus (7208 m²) väljaku kate kaalub kokku umbes 300 tonni ja selle transpordiks on vaja 12–13 veoautot. Kui lihtsustatult ette kujutada, tähendab see autode voorimist enne spordiväljaku uue katte paigaldamist ja ka siis, kui kate on nii kulunud, et tuleb välja vahetada.

Veokite sõit koormab keskkonda. Teine keskkonda mõjutav tahk asja juures on küsimus, mis vanadest kattematerjalidest saab.

Uutmoodi seade aluskummi puhastamiseks

Pikalt mujal Euroopas tegutsenud ja mullu taas ka Eestis oma tegevust laiendanud ASIE on ainuke ettevõte, kes eelmisel aastal sai KIKi kaudu EL toetust jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise realt. Kunstmuru korduskasutusega tegeleb ettevõte juba mõnda aega. Nüüd küsiti aga toetusraha sellise seadme väljatöötamiseks, millega saab murualust kummikihti puhastada sel määral, et sedagi oleks võimalik uuesti kasutada.

„Niisugust seadet pole seni terves maailmas olemas. EL toetuse abil tellisime selle Eesti ettevõttelt Ühinenud Depood. Meie esitasime algtingimused ja seade ehitatakse meie jaoks,” ütleb ASIE juht Raul Lättemägi. „See purustab murualuse elastsuskihi ning puhastab tolmust ja prügist. Seade, milles komponente päris palju, on üle 12 meetri pikk, on paigaldatav haagisega veoautole ja kaalub kokku 15 tonni.”

Seadme efekti kirjeldab ta Haapsalu 5500 m² jalgpalliväljaku näite abil – sinna paigaldab ASIE praegu uut katet. „Kuna uus seade pole veel valmis, peame Haapsalus kasutama uut aluskihti, mille tõime Saksamaalt. Aluskummi vedas kolm autot, muru tuleb tavaliselt kahe autoga, muru sisse mineva liiva loodame saada Eestist, kuid sellesse minev peenike kummigraanul tuleb taas kolme autoga Saksamaalt – 2000 ühe otsa läbisõidukilomeetrit ühe auto kohta.

Kui seade oleks juba valmis, oleks me alusmaterjali võtnud oma laost. Saksamaalt tellimine tähendab 6000 kilomeetrit ja 2400 liitri kütusekulu. Selle asemel sõidaks kolm veoautot kokku 300 kilomeetrit 120-liitrise kütusekuluga.”

Ta lisab, et kütusekulu vahe on nii suur, et sellega saaks keskmise pereautoga teha peaaegu et ringi ümber maailma (40 000 km). Samasugune suur efekt nii CO2  vähendamise kui ressursikulu mõttes tekib ta sõnul kogu väljaku materjalide taaskasutamisel.

Suure ettevõtmise üks osa

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav jäätmete ringlussevõtu projekt on üks osa ASIE keskkonnategevusest, millega alustati juba 2010. aastal. „Kõige põhisisuks on meie jaoks, kuidas vähendada CO2 teket. Nii meie analüüs kui ka hilisemad numbrid näitavad, et suurim CO2 kahju tekib materjalide transpordil edasi-tagasi ja siis, kui väljakukate kunagi üles võetaks,” räägib Raul Lättemägi.

Ajaks, kui Ühinenud Depoodes uus seade valmis saab, on Põltsamaal juba töös ASIE uus kasutatud kunstmuru töötlemise tehas ja põhimõtteliselt ollakse sealmaal, et ongi võimalik väljakute kogu katet taaskasutada nii, et n-ö prügilajäätmeid ei tekigi. Uues tehases rakendatakse maailmas ainulaadset kunstmuru taaskasutamise tehnoloogiat Arena. Selle ja vajalike seadmete väljatöötamiseks on ASIE kasutanud EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tuge. Eritehnoloogia ei vaja vett ja muru puhastamise-sulatamise protsessid on väikese energiakuluga.

Põltsamaa tehases käib praegu seadmete häälestamine. Sügisel hakkab ettevõte töötlema vanu kunstmurukatteid aglomeraadiks ehk plastikgraanuliteks, mida saab kasutada uute toodete valmistamiseks. Uut kunstmuru sellest ei saa, kuid näiteks saab maanteede äärde püstitatavate müratõkkeseinte materjali.

„Sügiseks on plaan tehase käivitamiseks tuua meie ladudest 500 tonni spordiväljakutelt üles võetud kasutatud materjali,” räägib Raul Lättemägi. „Ise me seal uusi tooteid esialgu tegema ei hakka. Võtame kõige läbikulunuma muru, toodame aglomeraadi, mis on tavalisest toorplastimaterjali graanulist natuke suurem. Aastas suudame seda valmistada 1000–2000 tonni.”

Mõisted

  • Jäätmete korduskasutus on jäätmeteks muutunud toodete või nende komponentide uuesti kasutamine samal otstarbel ilma mis tahes eeltöötluseta.
    Näide: ASIE projekt.
  • Jäätmete ringlussevõtt on jäätmeteks muutunud toodete taaskasutus pärast seda, kui need on töödeldud toodeteks, materjalideks või aineteks, mida saab kasutada esialgsel või muul eesmärgil.
    Näide: Estpak Plastik rPET. PET jäätmete ümbertöötlemise projekt, kus valmistatakse plastpudelitest toidupakendeid.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Üldine seis ei ole hea

Siht vähendada CO2 teket ja kasutada ressursse mõistlikult on üldine nii Eestis kui ka mujal Euroopas. „Aastaks 2020 tuleb meil saavutada, et olmejäätmed oleks 50% ulatuses suunatud ringlusse või korduskasutusse. Aastaks 2025 on see eesmärk juba 55%. Tegelikult oleme sellega 30% juures ja see on kehv tase,” ütleb keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Olmejäätmetest läheb Eestis ringlusse alla 30%. Materjaliti on paremini edenenud klaasi ja paberi ringlussevõtt, suurimad puudujäägid on Kaupo Heinma sõnul plasti- ja biojäätmetega. Olukorda saab parandada iga inimene sellega, et sorteerib jäätmeid liigiti. Ettevõtteid ja asutusi-organisatsioone õhutab riik jäätmeid taaskord kasutama EL toetustega, mida saab KIKist. Et prügilasse või põletusse ja nn tagasitäiteks jõuaks võimalikult väikesed jäätmekogused, eelistatakse toetusi jagades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. Lisaks soodustatakse jäätmete liigiti kogumist.

„Peamine põhimõte on, et materjale hoitaks majanduses võimalikult kaua ja et põletamine või prügilasse ladestamine oleks alles viimane samm, kui tõepoolest neid enam muudmoodi kasutada ei anna,” märgib Kaupo Heinma.

Meetme kogueelarve 2014-2020 on 20 mln €

FOTO: Keskkonnaministeerium

KIKi kaudu toetatakse:

  • Jäätmejaamade ja -majade rajamist, laiendamist, inventari soetamist.
  • Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, sh korduskasutuskeskuse rajamist ja inventari soetamist.
  • Liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamist.
  • Liigiti kogutud jäätmete ringlussevõttu.

Meetme rahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond, vähemalt 50% tuleb meetme kogu ulatuses tagada omafinantseering.

Seni on olnud kaks taotlusvooru. I voorus 2017. aastal sai rahastuse üks projekt (ASIE). II vooru 2018. aasta kevadel laekus 28 taotlust. Toetuste saajad selguvad oktoobris.

Allikas ja täpsem info: www.kik.ee

FOTO: Keskkonnaministeerium

ASIE tegevus on hea näide tuleviku ressursitõhusast ärimudelist, kus uudsed tooted ja teenused kasutavad sisendina jäätmematerjale. Selline peakski olema tuleviku ringmajandus. Täna tihti inimesed ei mõtle, mis saab nende ära visatud asjadest edasi. Samas tuleks üha vähenevate loodusressursside taustal vaadelda jäätmeid hoopis teisese toormena, mida tuleks võimalikult suures koguses uuesti ringlusse suunata. 

Minu meelest on väga hea, et keskkonnaministeerium on sellise toetusmeetme välja töötanud ja koos KIKiga käivitanud. Jäätmete ringlussevõtu edendamine eeldab peale inimeste teadlikkuse ja valmisoleku jäätmeid sortida ka sobiva kogumissüsteemi ja käitlusvõimekuse olemasolu. Meede aitab täiendada juba olemasolevat jäätmejaamade võrgustikku ja arendada teatud jäätmeliikide ringlussevõtuks ja korduskasutuse ettevalmistuseks vajalikku tehnoloogiat. Siiani on Eestis mitme jäätmeliigi puhul (nt bio-, tekstiilijäätmed jne) olnud just käitlusvõimekuse puudumine üks peamine ringlussevõtu takistus.

Hea meel, et meetme teine voor tõi suhteliselt palju taotlusi. See annab lootust, et peagi on jälle võimalik tutvustada uuenduslikke jäätmekäitluslahendusi.

---