/nginx/o/2018/06/19/7910339t1hfe74.jpg)
Uus autorikaitseseadus peaks tagama õiglase töötasu artistidele, kindlustama väljendusvabaduse internetis ning võimaldama ruumi ka digimajanduse arenduseks, leiab Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip.
Ansip vastuolulisest autorikaitse seadusest: lõpetame lobi ja hakkame lahendusi otsima
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
6. juuli 2018, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõpetame lobi ja hakkame lahendusi otsima,» kirjutas Ansip Twitteris. Ansipi sõnul ei peaks uue autoriõiguse direktiivi loomisel aktsepteerima ühtegi kompromissi, mis ohustaks väljendusvabadust ning hüperlinkide jagamist.
Samas ei tohiks seadus jätta kaitseta artiste ning kvaliteetmeediat. Ansipi sõnul peab autorikaitseseadus tagama artistidele õiglase töötasu, toetama kultuurisektorit, kindlustama debatti ja loominguvabadust vabas internetis ning andma ruumi digimajanduse arendamiseks.
#EP will re-draw opinion on #copyright. Let us now stop the lobby slogans & start looking for solutions, my view:
— Andrus Ansip (@Ansip_EU) July 5, 2018
1) We should not accept any compromise that endangers #freedomofexpression or hyperlinking.
2) We should not accept leaving artists and quality media unprotected.
Euroopa Parlament lükkas eile tagasi Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni ettepaneku alustada läbirääkimisi ELi Nõukoguga autoriõiguse kaitse eeskirjade muutmiseks.
Hääletusel oli direktiivi vastu 318 ja poolt 278 saadikut, erapooletuks jäi 31.
«Mul on kahju, et parlamendiliikmete enamus ei toetanud õiguskomisjoni seisukohta. Aga see on osa demokraatiast. Pöördume nüüd selle küsimuse juurde tagasi septembris, et luua digitaalajastu jaoks sobilikud autoriõiguse kaitse eeskirjad, mis arvestavad kodanike huve,» ütles Euroopa Rahvaparteisse kuuluv Saksamaa eurosaadik Axel Voss.
Seaduse eesmärk on tagada internetis sisutootjatele õiglane autoritasu, kuid ettepanekut laitsid häälekalt nii Ameerika Ühendriikide tehnoloogiahiiud kui ka internetivabaduse aktivistid, kelle hinnangul tähendanuks selle heakskiitmine olulisi piiranguid sõnavabadusele.
Parlamendi neljapäevane otsus ei ole aga veel lõplik ning sellele järgnevad kõnelused liikmesriikidega seaduse lõpliku vormi üle. Euroopa Liidu praegune eesistujariik Austria on teatanud, et tahab seadusega ühele poole saada aasta lõpuks.