/nginx/o/2018/07/06/8245520t1h065d.jpg)
Täna Tartus peetava hansalaada üks erilisimaid kaupu on Mundrabilla, Nan Dan, Gibeon, Indochinite Tektite ja teised veel keerulisemate nimedega kivikesed, millest mõni kaalub 140 grammi ja mõni ainult paar grammi.
Hansalaada letile «sadasid» kosmosekivid
7. juuli 2018, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivid on üles korjatud maailma eri paigust – nii Hiinast, Brasiiliast, Austraaliast, Taist kui ka Namiibiast – ning eriliseks teeb need asjaolu, et nad ei ole pärit Maalt. Jutt käib autentsete meteoriitide tükikestest, mida Tartu ülikooli füüsikainstituudi materjaliteadlane Maido Merisalu ja ta ettevõte Captain Corrosion on otse meteoriidiküttidelt soetanud.
/nginx/o/2018/01/25/7514161t1h8c3b.jpg)
Meteoriiditükke kasutab ta oma koolitustel ja praktikumides, et üliõpilastele näidata, kuidas kõrgtehnoloogilise teadusaparatuuriga on võimalik kosmosekividest rohkem teada saada ja nende saladusi paljastada.
Näiteks Austraaliasse kukkunud Mundrabilla meteoriidi tükke on maailmast leitud ligi 24 tonni. Suurim neist on ühtlasi maailma kogukaim ühes tükis leitud meteoriit, see kaalub ligi kümme tonni.
Uuringute põhjal kukkus meteoriit Austraaliasse Nullarbori tasandikule suure nurga all ning võrdlemisi väikse kiirusega, mis tõenäoliselt aitaski kaasa selle koospüsimisele.
«Hoolimata sellest, et Mundrabilla meteoriidi tükid avastati 1911. aastal, leitakse selle pisemaid osi senini,» kommenteeris Merisalu. «Meteoriit on suure rauasisaldusega ning seetõttu on selle tükid kaetud pruunika roostekihiga.»
Mundrabilla tükike, mis hansalaadal müügiks, kaalub 19,4 grammi ning kui püüda joonlauaga mõõta, siis ühest otsast teise on seda vähem kui kaks sentimeetrit.
Suurim hansapäevadel müüdav meteoriit kaalub aga üle 140 grammi.
Ei ole ohtlikud
Küsimuse peale, kas meteoriidiga kokku puutumine võiks kätkeda inimesele mingeid ohte, radiatsiooni või midagi muud, vastas Maido Merisalu, et meteoriidid on üsna ohutud ja ükski neist ei sisalda radioaktiivseid elemente.
«Aga ehte valmistamisel peaks näiteks suurema niklisisaldusega meteoriitide puhul mõtlema sellele, et need ei puutuks pidevalt vastu nahka, kuna nikkel on loomult inimesele toksiline ning nahaga kokku puutudes võivad nikliosakesed tekitada allergiat.»
Küsimuse peale, miks õppejõud oma õppematerjalist loobub, vastas Merisalu, et müüki minevad meteoriidid on laborites üsna põhjalikult läbi uuritud. «Eks igal aastal tuleb leida üliõpilastele praktikumideks midagi uut ja põnevat,» rääkis ta. «Ja ainekursus peab ka õppejõule põnev olema. Ühe ja sama asja uurimine igal aastal ei aita sellele kuidagi kaasa!»
Merisalu usub, et eestlasele on meteoriit põnev ja eksootiline asi. Ka on need ta sõnul müügil taskukohase hinnaga, nii et iga huviline saab soovi korral endale midagi soetada. Hinnad on Merisalu sõnul õiglased ja erilist kasumit ta nende pealt ei lõika. Hinna sisse on arvestatud aiaae toomise ja müügiga seotud kulud. Tema meteoriidid pärinevad meteoriidiküttidelt, kes kõik on ka rahvusvahelise meteoriidikogujate assotsasiooni IMCA liikmed, ning võltskraami nende hulgas ei ole.
Esimest korda laadal
«Väiksemaid tükke saab 100 euroga ja üks pirakas on müügis 500 euroga,» sõnas ta. «Maailmas on meteoriitide kogumine, vahetamine, ostmine ja müümine üsna levinud tegevus. Eestis me veel suurt müügitegevust arendanud ei ole, katsetame esimest korda hansapäevadel.»
Müügil olevate meteoriitide kohta võib pikemalt lugeda Tartu ülikooli spin-off-ettevõtte Captain Corrosion kodulehelt https://captaincorrosion.com/meteoriit/
Kosmosekive müüb Tartu raeplatsil Kerda Timmusk, kes õpib proviisoriks.