Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.
Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale inimese saavad C-hepatiiti nakatuda veel vaid šimpansid, mistõttu on raske haiguse uurimine ja sellele ravi otsimise võimalused olnud üsna piiratud.
Tartu Ülikooli transgeneetika tuumiklabori juhataja ja teadusfirma KPA Scientific omanik Mario Plaas aga suutis hiirte geenidega manipuleerides luua hiired, kes on tõenäoliselt samuti vastuvõtlikud
C-hepatiiti tekitavale viirusele.
«Neid hiiri on raske ülehinnata, see on täiesti epohhi loov töö,» hindas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan Sulev Kõks Plaasi tööd. Kõksi sõnul avaksid transgeensed hiired täiesti uued ja märkimisväärselt laiemad võimalused C-hepatiidi uurimiseks.
Koostöö tippudega
Hiirte erilisust tunnistab seegi, et maailma üks juhtivaimaid biomeditsiiniuuringutele keskendunud ülikoole Rockerfeller University sõlmis Plaasiga koostööleppe ning hakkab testima eestlase loodud hiirte nakatumist hepatiiti. «Alguses nad olid skeptilised, aga kui hiirte mudelit nägid, saatsid kohe lepingu,» meenutab teadlane Mario Plaas.
Uue nädala alguses saadabki Plaas arvatavasti esimesena Eestis USAsse hiiri, kuid mitte tavalisi, vaid olulise lisaväärtusega hiiri, kes loomapoe hiirte paarikümne euro asemel maksavad kümneid tuhandeid eurosid. USA tippteadlased hakkavad Plaasi loodud hiiri testima, et saada kinnitust hiirte C-hepatiiti nakatumise võimele või siis vastupidi, ümber lükata oletust nende vastuvõtlikkuse kohta C-hepatiidi viirusele.
«99 protsenti olen veendunud, et need hiired nakkuvad, aga pead pakule ei paneks veel,» ütles Plaas.
Kuigi hiirte geneetilise muundamisega tegelevad arvukad laborid üle maailma, ei ole seni suudetud luua hiirt, kes oleks võimeline nakatuma C-hepatiiti. Kas tartlase loodud hiired seda suudavad, selgub USA ja Tartu tippteadlaste katsete järel aasta lõpuks või uue alguseks.
Oodatud hiired
Ravimitööstused ootavad Plaasi sõnul pikisilmi, millal keegi suudab luua C-hepatiiti nakatuvad hiired ja nende peal ravimeid testida. «Katsed hiirte peal aitaksid juba uuringu varases faasis öelda, kas ravi-mil võib olla toime või mitte, hoides seega kokku miljoneid eurosid läbipõrunud kliinilis-
te uuringute arvelt,» rääkis Plaas.
Ravimitööstuses liikuvad rahasummad on Plaasi sõnul tohutud ning C-hepatiidi võimalikke ravimeid, mis kohe testimist ootaks, on 1500–2000. «Kui mul täna oleks valmis mudelid varnast võtta, oleks käive kohe 800 000 kuni 900 000 eurot aastas,» ütles Plaas ja lisas, et jutt käib ainult esimestest huvilistest.
Kui teaduskatsetused õnnestuvad ja hiired saavad USA tippteadlastelt positiivse hinnangu, läheb Plaasi sõnul vaja suurt rahasüsti, et saaks Eestisse luua ravimite testimise kompetentsikeskuse.
Lihtsalt niisama müüma ei kavatse Plaas geneetiliselt muundatud hiiri hakata, vaid tema tooteks on info – vastus ravimifirma küsimustele, kas ravimil on toime või mitte. «Hiired jäävad Eestisse ja kõik katsed teeme siin ära,» kinnitas Plaas.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaani Sulev Kõksi hinnangul on Plaasi töö revolutsiooniline omas valdkonnas ja laiemalt võib-olla ka Eesti biomeditsiini jaoks. «See on töö, mille üle tasub Eesti riigil ja teadusel uhke olla,» lausus Kõks.