Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Koolid otsivad sügiseks eriti reaalainete õpetajaid

Kroonides nägid õpetajate praeguseni kehtivad miinimumpalgad välja sellised. FOTO: Elmo Riig / montaaž

Ajalehtedes ja tööportaalides ilmub arvukalt õpetajate otsimise kuulutusi, kusjuures kõige rohkem oodatakse koolidesse reaalainete õpetajaid.

Rapla ühisgümnaasiumi direktor Aivar Pihelgas ütleb, et seitsmel koolijuhiks oldud aastal on ta igal kevadel pidanud tegelema ka personaliprobleemidega – kes läheb lapsepuhkusele, kes pensionile, kes kolib, päris muutusteta aastat direktor ei mäletagi, kirjutab Õpetajate Leht.

«Tänavu otsime matemaatika- ja vene keele õpetajat ning huvijuhti. Lähipäevadel, kui on selgunud gümnaasiumiklasside täitumus ja tunnikoormused paigas, võib lisanduda vajadus inglise keele õpetaja järele,» räägib Pihelgas.

«Meie kauaaegne inglise keele õpetaja tähistas mais 75. sünnipäeva ja otsustas pensionile jääda. Vaatame, kas õnnestub tunnid teiste vahel ära jagada või tuleb uus õpetaja tööle võtta.»

Kõige rohkem teeb direktorile muret matemaatikaõpetaja leidmine.

«Olen üsna ärev, kas sellele kohale üldse avaldusi tuleb,» räägib Pihelgas. «Praegune matemaatikaõpetaja käis meil üsna kaugelt ja kulutas märkimisväärse osa töötasust transpordile. Kohila kool tegi talle pakkumise, ja kodulähedus sai ilmselt määravaks.»

Tunde ära jätta ei saa

Direktori sõnul on klassiõpetajaks ja keeleõpetajaks soovijaid rohkem, reaalainete õpetajaid aga on väga keeruline leida, sest reaalainete tähtsustamisel on suur lünk sisse jäänud, kõrgkooli lõpetanud ei tahagi sageli kooli õpetajaks tulla.

«Arvati, et masu toob kõik õpetajad kooli tagasi, aga nii siiski ei läinud, füüsika-, matemaatika-, keemiaõpetajaid on endiselt puudu.»

Aivar Pihelgas usub, et enamik koolijuhte kasutab vajalike õpetajate leidmiseks ka isiklikke kontakte, mis tähendab, et mõni teine kool võib oma õpetajast ilma jääda.

Palamuse gümnaasium on kuulutanud välja konkursi emakeele- ja füüsikaõpetaja kohale. Kui emakeeleõpetaja leidmine on direktor Kuuno Lille arvates üsna tõenäoline, siis füüsikaõpetajaga on asi keeruline, sest ainult füüsikatundidest õpetajale täiskohaks ei piisa.

Füüsikaõpetajat otsib erasektorisse tööle läinud õpetaja asemele ka Väike-Maarja gümnaasium, samuti August Kitzbergi nimeline gümnaasium Karksi-Nuias, kus õpetaja on juba aastaid pensionieas.

«Ühtki pakkumist ei ole tulnud,» ohkab kooli õppejuht Marika Mäekivi.

«Oleme otsinud tutvuste kaudu ja pärinud ülikoolidest, kas füüsikaõpetajaid üldse veel koolitatakse või ei taha tõesti keegi õpetajaks tulla. Õpetaja saaks meil täiskoha, vald aitaks stardiraha ja korteriga, loodus on siin väga ilus ja ühendusteed head,» julgustab Marika Mäekivi õpetajaid tulema Eestimaa otsa, kust Läti piirini jääb 12 kilomeetrit.

Keeni põhikoolis jääb vabaks pool tehnoloogiaõpetuse õpetaja kohta.

«Tunde on vähe ja suuremat koormust meil pakkuda pole,» ütleb direktor Diana Sarapuu. «Praegune õpetaja loobub väikese palga tõttu ja läheb mõneks ajaks Soome tööle, et peret ülal pidada ja kodu ehitada. Kuldre koolil on sama probleem, jagame nendega üht õpetajat.»

Sarapuu sõnul ootab kool konkursi tulemused ära ja hakkab siis ukselt uksele käima ning otsima mehi, kes tuleksid puu- ja plekitööd õpetama.

Loodusainete, inimeseõpetuse ja ühiskonnaõpetuse õpetajale pakub kool vaid üksikuid tunde ehk täpsemalt 0,27; 0,13 ja 0,1 kohta.

Nii väikese koormusega õpetajaid ongi võimatu leida, tunnistab Diana Sarapuu ning selgitab, et kui õpetajal on tunde normkoormusest rohkem, mida tööseadus ei luba, tuleb välja kuulutada konkurss.

«Kui avaldusi ei tule, peame ikka oma õpetajatele koormust juurde panema, tunde ju ära jätta ei saa.»

Tallinna ümbruses on teisiti

Tallinna lähivaldades on olukord ülejäänud Eestiga võrreldes sootuks vastupidine.

Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori Carolin Kadaja sõnul on kooli õpetajaid juurde vaja, sest laste arv Harku vallas muudkui kasvab.

«Sügisel avame viis või koguni kuus esimest klassi, ka gümnaasiumis tuleb kaks klassi juurde. Juba eelmisel aastal võtsime palju uusi õpetajaid tööle, konkurss oli väga suur, vene keele õpetajaks kandideeris 31 ja inglise keele õpetajaks 27 inimest.»

Sügiseks otsitakse pensionile jääva õpetaja asemele põhikooli matemaatikaõpetajat ning lapsehoolduspuhkusel bioloogiaõpetajale asendajat, lisaks on vaja veel üht kehalise kasvatuse ja saksa keele õpetajat, sest saksa keele rühmadesse on soovijaid plaanitust rohkem.

Tugevat reaalainete õpetajat on kõige raskem leida, on Carolin Kadaja veendunud.

«Aga juba on huvi tuntud ja CVsid saadetud, nii et ma ei muretse. Et meile tullakse kandideerima ka Tallinnast, teeb õpetajate leidmise lihtsamaks.»

Direktori sõnul on väga oluline innustaja ka Harku valla pedagoogide palk ja klassijuhatajatasu, mis on kõrgemad kui mujal.

Õpilaste arv muudkui kasvab

Jõudsasti on kasvanud Jüri gümnaasium – kui mõni aastad tagasi oli koolis 560 õpilast, siis sügisest juba 900, räägib direktor Maria Tiro.

Konkursi lõpuni on veel aega, kuid koolil on vabadele õpetajakohtadele juba kandidaadid, matemaatikaõpetaja kohale üllatuslikult koguni kolm sobiva kvalifikatsiooniga inimest. Praegu on puudu vaid põhikooli loodusõpetuse ja füüsikaõpetaja.

«Kuna riik eraldas tänavu valdadele lisaraha kooli tugisüsteemide laiendamiseks, saame juurde võtta ka ühe sotsiaalpedagoogi ja asendusõpetaja. Kollektiiv on meil aastaid olnud väga püsiv – tänavu lahkub kaks õpetajat elukoha vahetuse tõttu, emakeeleõpetaja sai parema tööpakkumise ja läks ära keset õppeaastat, siis oli küll raske uut inimest leida.»

Maria Tiro sõnul õpetajatööst enam kergekäeliselt ei loobuta, ka lapsepuhkuselt tullakse pigem tagasi, õpetajaamet tundub paljudele praegusel ajal kindel.

«Kui mõni aasta tagasi tuli meile palju noori, kes töö kõrvalt ise veel õppisid, siis tänavu on paljudel kandidaatidel nõutav haridus juba omandatud.»
 

Tagasi üles
Back