Tartus juuniküüditamisele pühendatud koosolekule kogunenud ajaloolaste arvates tuleks ajaloo huvides asuda senisest põhjalikumalt uurima lisaks küüditatutele ka küüditajaid.
Küüditajaid on üsna vähe uuritud
4. juuni 2011, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolane Aigi Rahi-Tamm nentis, et kuigi küüditamine on Eesti ajaloos üks põhjalikumalt läbi uuritud sündmusi, on ka siin veel küllalt valgeid laike, eriti vähe on teada küüditajate kohta, vahendab ERR Uudised.
Rahi-Tamm ütles, et ajaloo kui terviku seisukohalt oleks tarvis ka teise poole kohta teada rohkem kui täna, kuid mitmed ettekandepäeval viibinud represseeritud arvasid end teadvat, kes olid kunagi nende küüditamise taga, ja lisasid, et sellest teadmisest neile piisab.
Rahi-Tamm nentis, et see on täna valdavalt levinud, et paljud küüditatud arvavad oma sisetunde järgi, kes küüditajad nimeliselt olid.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto arvates peab küüditajate paljastamisega süstemaatilisemalt tegelema, kuid represseerijate poole peaks küüditajad tema nägemuses ise lahti kirjutama, kui nad vaid oma vaikimise lõpetaksid.