PISA test murendas uhkust Taani kooli üle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Inglise keele tund Taanis Aarhusis Læssøesgade kooli 8. klassis.

FOTO: Alo Raun

Kuigi taanlased on oma haridussüsteemi üle uhked, on eelkõige mitte kõige säravamad ­PISA-testi tulemused nad murelikuks muutnud ning tekitanud soovi koolielu ümber korraldada.

 Aarhusi abilinnapea Jacob Bundsgaard Johanseni sõnul teevad Taanile PISA-testi tulemused suurt peavalu: «Tulemused on üsna keskpärased, kuid me tahame ikka tipus olla.» Tema sõnul tuleb parandada Taani kooli taset keelte ja matemaatika osas, kuid nii, et seejuures ei saaks kannatada süsteemi tugevused, nagu kriitilise mõtlemise õpetamine ja demokraatia-teadlikkus.

Haridusteadlane Lotte Rahbeck Schou on kirjutanud, et tema nägemuses võiks ideaal olla mõtestatud kompromiss kahe õpetaja-mudeli vahel: eestilik teadmiste edastaja versus taanilik terapeut. «Spontaansest huvist autonoomiani ei vii igasuguse sunni ja frustratsioonita otseteed,» nimetab ta taaniliku lähenemise põhiprobleemiks.

Schou sõnul võiks õpetaja olla pigem midagi ämmaemanda-taolist. Õpetaja võiks arendada ja soodustada laste põhjendamisoskust, et koolist väljuks hästi arutlev, seega autonoomne ja ennast teostav indiviid. Teadlase sõnul peitub kavalus selles, et lisaks üldise põhjendamisvõime arengule peab noor uurima ka õppematerjale, sest enda väiteid toetavad argumendid leiab ta just sealt. Parem põhjendus eeldab teadmisi ja nii see tarkus tulebki.

Læssøesgade kooli inglise keele õpetaja Morten Barasinski hinnangul kaotas Taani kool end demokratiseerides vaeva nägemise kultuuri. «Meil on raske motiveerida õpilasi pingutama ja õppima, samas kui mõnes muus koolisüsteemis on see lihtsam,» rääkis ta. «Paljud inimesed, poliitikud sealhulgas, kõrvutavad Taani koolisüsteemi Hiina omaga. Ma arvan, et meil tuleks õppida neilt töökuse kultuuri ning nemad võiks meilt demokraatlikkust õppida.»

Küsimusi Taani süsteemi ideaalide ja tegeliku tulemuse kokkukäimisest tekitas ka Læssøesgade kooli tegelikkus. Kui koolisüsteemis pannakse nii palju rõhku laste avanemisele, enda tugevustest teadlikuks saamisele jne, siis oleks ju loogiline, et see kajab vastu ka nende suhtumisest ja vastustest.

Samas olid sealsed noored küsimustele vastamisel sama tagasihoidlikud kui Eestiski ning ei meeldinud neilegi koolis käia. Teiseks oli vaid üksikuil 7. ja 8. klassi õpilastel ettekujutus, kelleks nad tahaksid tulevikus saada. Parimal juhul suutis mõni öelda, kas kavatseb minna pärast põhikooli gümnaasiumi.

Võiks arvata, et see on ühe ja mitte just kõige tublima kooli olukord, kuid abilinnapea Bundsgaard Johanseni sõnul olevat seesugune suhtumine puberteedieas Taani noorte seas tavaline. «See on 7. klassi õpilaste seas tavaline pilt, nad üritavad kõik võimalused viimase hetkeni avatuna hoida.» Statistika näitab, et enamik neist läheb siiski edasi gümnaasiumi.
 

Tagasi üles