Riigikohus: eakad saagu haigushüvitist noortega samas mahus

Riigikohus

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohus tunnistas 65-aastastele ja eakamatele ülejäänutest väiksemas maksimaalmahus haigushüvitise maksmise seadusvastaseks ja seega kehtetuks.

Riigikohtu üldkogu tunnistas täna ravikindlustuse seaduse paragrahv 57 lõige 6 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

See säte piiras 65-aastaste ja eakamate isikute õigust haigushüvitisele 90 päevaga aastas, samas kui neist noorematel oli õigus haigushüvitisele kuni 250 päeva aastas.

Riigikohus pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka piirangut, mille kohaselt üle 65-aastased inimesed saavad haigushüvitist ainult kuni 60 järjestikust kalendripäeva, samas kui noorematel on õigus haigushüvitisele tavaliselt kuni 182 päeva järjest.

Üldkogu leidis, et seatud vanusepiir 65 aastat ei ole põhjendatud. «On üldteada, et vanemaealised isikud on keskmiselt haigemad kui nooremad ja vajavad keskmiselt rohkem arstiabi. Samas statistikast tulenev 65 eluaasta eapiir on tingitud statistika tegijate selliselt gruppide loomisest, mitte sellest, et inimeste terviseseisund 65-aastaseks saamisel automaatselt ja oluliselt halveneks,» seisis otsuses.

Veel leidis riigikohus, et 65-aastastele ja vanematele inimestele haigushüvitise maksmise aja piiramist ei saa õigustada sellega, et vanaduspensioni saamine tagab inimestele sissetuleku.

Riigikohus tõi välja, et kõik 65-aastased ja vanemad ei saa riiklikku vanaduspensioni. Näiteks on inimene valinud edasilükatud vanaduspensioni, jätkanud töötamist kuni ametipensionile siirdumiseni või tal ei ole piisavalt tööstaaži. Samuti saab osa alla 65-aastaseid inimesi soodustingimustel vanaduspensioni.

Riigikohtu hinnangul ei ühti ka riikliku vanaduspensioni ja haigushüvitise eesmärgid.

«Ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on tagada isikule sissetulek ajaks, mil isik ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimeline tavapärase sissetuleku saamiseks vajalikku tööd jätkama. Seevastu riiklik vanaduspension on riigi hüvitis vanaduse korral inimestele, kes on oma töise panuse andnud ning kelle töötasult on üldjuhul vähemalt 15 aasta jooksul makse makstud,» seisab otsuses.

Riigikohus märkis otsuses, et isiku tahtest sõltumatu tunnuse – vanuse – alusel ebavõrdse kohtlemise õigustuseks peavad olema kaalukad põhjendused ning sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud ei tohi kaasa tuua võrdsuspõhiõiguse rikkumist.

Riigikohus leidis, et vanusepiir kui formaalne kriteerium ja riikliku vanaduspensioni saamine ei saa olla piisavad põhjused, jätmaks vähemalt 65-aastaseid isikuid ilma hüvedest, mida alla 65-aastased isikud saavad.

Tagasi üles
Back