Ansip Laari teemal: riigiasutused koondagu ja tõstku palku ise

FOTO: Lennart Rikk

Kommenteerides kaitseminister Mart Laari tänases Postimehes tehtavat ettepanekut kärpida riigi valitsemiskulusid kümnendiku jagu ning tõsta sealjuures ametnike palku, ütles peaminister Andrus Ansip, et riigiasutused peaksid selle sammu omal käel ette võtma.

«Mingisugust lausalist palgatõstmist meil ei ole võimalik teha, eelarve on endiselt defitsiidis, aga efektiivsuse suurendamise arvelt on palgatõstmine loomulik ja vajalik,» ütles Ansip eile õhtul rulluisutamise ajal Postimees.ee’ga rääkides.

«Mingit imet teha võimalik ei ole, ülesandeid koondamiseks jagada ei ole mõtet. See peab tulema ministeeriumidest, riigi institutsioonidest seestpoolt.»

Tema sõnul peavad kõik asutused väga kriitilise pilguga oma tegevused üle vaatama. «Ära tuleb jätta tegevused, mis ei ole ilmtingimata vajalikud, mis on ajaga oma tähenduses palju kaotanud.»

Kui erasektoris on olnud möödunud aasta lõpu ja selle aasta 1. kvartali märksõna tootlikkuse tõus, siis täpselt sama peab peaministri sõnul aset leidma ka avalikus sektoris.

Ansip tõi eeskujuks kärped riigikantseleis, kus koondati kriisiajal pea kolmandik töötajatest ning kus tõusis selle tulemusena keskmine palk.

Tema sõnul hindas riigikantselei lihtsalt oma võimalused ümber. «Enne kontrolliti kõik tuhanded kodakondsuse taotlemise toimikud uuesti rida-realt riigikantseleis üle, see võttis väga palju aega ja vahendeid,» rääkis Ansip ühest nipist, kuidas kokku hoiti.

«Aga kui asi on juba kodakondsus- ja migratsiooniametis koostatud, siseministeerium toimikud üle vaadanud, miks peaks siis riigikantselei veel kolmandat korda need üle kontrollima? No ja nii muist inimesi vabaneski.»

Ansipi sõnul ei saa teha järeledust, et kuskil on ametis inimesed, kes istuvad tööta. «Aga tõele võib lähedal olla see, kes arvab, et mõned inimesed ei tee päris seda, mida Eesti riigile kõige rohkem vaja on.»

Peaministri väitel tuleb siiski arvestada, et ruumi kokkuhoiuks ülearu palju ei ole.

«Ma ei taha nõustuda nendega, kes arvavad, et riigivalitsemise üldkulude arvel on võimalik lõpmatuseni võimalik kokku hoida.»

Ta meenutas, et majanduskriisi ajal Eesti juba kärpis igalt poolt, kust võimalik. «Kui võrrelda Euroopa Liidu riike omavahel, siis Eesti bürokraatiakulud, meie valitsussektori üldkulud on kaks korda pisemad Euroopa Liidu keskmisest.»

Tagasi üles