Soome kaalub somaallaste sisserände reeglite karmistamist

Somaallasi tuleb lisaks Soomele ja Rootsile ka näiteks Taani. Pildil on Taani politseinikud somaallastest illegaalidega.

FOTO: SCANPIX

Somaallaste perekondade taasühinemist puudutavad seadused Soomes muutuvad lähitulevikus ilmselt karmimaks, palju sõltub kindlasti uuest valitsusest.

Naaberriik Rootsi hakkas riiki tulevatelt somaallastest pereliikmetelt nõudma isikut tõendavat dokumenti, mis on antud välja enne 1991. aastat, kuna hilisemaid ei saa usaldada, vahendas YLE.

Neid pole aga ette näidata, kuna Somaalias pole korralikku valitsust olnud juba viimased 20 aastat.

Seega on Rootsis lõppenud ära somaallaste elamisloa taotlemised perekondade taasühinemise sildi all.

Olukord on muutumas ka Soomes, kus somaallaste osas on tehtud palju järeleandmisi. «Kui eesmärgiks on jõuda ühtse menetlusviisini, siis lähimateks võrdluskohtadeks on Põhjamaad. Võib oletada, et seadused karmistuvad,» ütles migratsiooniameti osakonnajuhataja Heikki Taskinen.

Soomes on viimastel aastatel hakatud sisserändajate tausta täpsemalt kontrollima, kuna vana süsteemi kasutati ära. Näiteks kasulaps on see, kelle elamine kõnealuse perekonna juures on tõestatud. Reisikulud hüvitatakse vaid kvoodi järgi riiki saabunud migrantidel ja jätkuvalt tehakse ka DNA-teste.

Migratsioonipoliitikat puudutavad uuendused sõltuvad loodavast valitsusest. Näiteks Koonderakond on teatanud, et perekondade ühinemise poliitikat ei karmistata kvoodi alusel riiki saabuvate välismaalaste arvel, vaid muul moel. Ka Keskpartei on migratsioonipoliitika karmistamise poolt.

Kõige valjuhäälsemalt on perede ühinemise poliitika rangemaks muutmist nõudnud Põlissoomlased.

Kevadel oli migratsiooniametis järjekorras 5500 avaldust, mis puudutas perede taasühinemist. Nende läbitöötamist aeglustab asjaolu, et somaallase isikut on keeruline kindlaks teha.

Perede taasühinemine tähendab, et elamisloa saanud sissrändaja võib taotleda näiteks abikaasa või laste Soome pääsemist.

Tagasi üles