Parlamendi vaidlus maamaksu üle sõidutas asjatult riigikohtu esimeest

Riigikohtu esimees Märt Rask.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Vaidlus koalitsiooni algatatud koduomanikke maamaksust vabastava seaduseelnõu teisel lugemisel venis nii pikaks, et päevakavas ette nähtud riigikohtu esimehe iga-aastase ülevaateni ei jõutudki.

Arutelu seaduseelnõu üle jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu ning sellega jätkatakse järgmisel töönädalal.

Samuti pidi täna kolm tundi asjatult parlamendis istuma riigikohtu esimehe Märt Rask, kes sõitis Tartust kohale selleks, et anda oma iga-aastane ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Rask ütles Postimees.ee’le, et sõitis Tartust Tallinna ainult parlamendi ette astumiseks. «Kui riigikogu kutsub, siis valikuvõimalust pole,» naeris ta. «Ega ma nüüd sama targalt tagasi ei sõida, eks ma sain ikka targemaks seda vaidlust jälgides.»

Enne riigikohtu esimehe ametit kahe parlamendi liige olnud Rask ütles, et jälgis huviga värske parlamendi toimimist: «Vaatasin seda kui tõelist rahvademokraatiat.»

Riigikohtu esimees on varemgi parlamendimasina rataste vahele jäänud. «Ma olen olnud sellesama iga-aastase ettekandega ka kolm tundi kõnepuldis. See oli mõni aasta tagasi, kui minu ettekanne oli päevakorra esimene punkt. See kestis pool tundi, sellele järgnesid küsimused-kõned ja muud asjad, siis saigi tööaeg otsa, nii et pärast ettekannet polnud võimalik menetleda eelnõu, mida menetleda ei tahetud,» kirjeldas Rask.

«Ka sel esmaspäeval oli päevakorra kinnitamisel keegi – vist oli Eiki Nestor – teinud ettepaneku, et päevakorrapunktid ära vahetataks ja riigikohtu esimehe ettekanne enne ära kuulata, sellega ei nõustutud. Kui see oleks niipidi läinud, oleks ma täna olnud kolm tundi kõnepuldis,» tõdes Rask.

Kui ettekanne lisatakse riigikogu järgmise töönädala programmi, siis tuleb Raskil taas sõit pealinna ette võtta. Kuna parlamendil tuleb riigikohtu esimehe ettekanne ära kuulata just kevadistungjärgul ja järgmine nädal on riigikogu viimane töönädal, ei välistanud Rask, et muude võimaluste puudumiselt kutsutakse selleks isegi riigikogu erakorraliselt kokku.

Riigikohtu esimees pidi seekord oma ettekandes keskenduma küsimusele, kuidas muuta õigusemõistmist isikutele kättesaadavamaks ja menetlusaega mõistlikumaks.
 

Tagasi üles