Dmitri Medvedev pidas Vene parlamendile topeltkõne

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Venemaalased president Medvedevi kõnet vaatamas.

FOTO: ITAR-TASS/ Scanpix

Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi aastakõne koosnes justkui kahe autori kokkupandud tekstist, millest üks vastandas põlvedelt tõusvat Venemaad maailmale.


Pikemalt keerutamata andis Venemaa president esimeste lausetega tooni möödunud aasta hindamisele, sidudes Kaukaasia sõja ning globaalse majanduskriisi põhjused «Washingtoni iseka ja vastutustundetu kursiga».


Presidendi peamiseks järelduseks oli: «Augustis aset leidnud sõjategevus ning murettekitavad uudised maailma finantsturgudelt näitasid ilmekalt kodanikuühiskonna küpsust ning riigi poliitilist ühtsust.»


Medvedevi hinnangul sai Kaukaasia konflikt ettekäändeks NATO sõjalaevade toomiseks Mustale merele ning Ameerika raketikilbi süsteemide kiirendatud pealesurumiseks Euroopale, mis kutsub esile Venemaa vastureaktsiooni.


Karmid lubadused


Selles osas ei jäänud president selgitust võlgu. Vastumeetmetena teatas ta kavatsusest paigaldada Poola ning Leedu vahel asetseva Kaliningradi oblasti territooriumile Iskander-tüüpi raketisüsteemid (Vene versiooni lennuulatus kuni 500 km – toim).


Samuti loobuda esialgsest raketivägede reformimise plaanist, mis nägi ette kolme Kozelskis asuva raketipolgu (mille relvastuses olevad raketid on oma tööea kolmekordselt ületanud – toim) likvideerimise aastaks 2010. «Midagi me reformima ei hakka,» resümeeris riigipea.


Kaks lubadust, mida Venemaa president selles osas välja tõi, kõlasid nii: «Me ei tagane Kaukaasias» ning «Me tuleme globaalsest kriisist välja veel tugevamana».


Sedavõrd sõjakate ning muule maailmale vastanduvate avaldustega kostitas Medvedev saali enamasti kõne esimese kolmandiku jooksul, mil presidendi esinemisviis sarnanes nii rõhuasetuste kui mõttepauside kasutuse poolest kõrvariivavalt oma eelkäija, peaminister Putini omaga, kes kuulas kõnet surmtõsise näoilmega föderatsiooninõukogu spiikri Sergei Mironovi ning riigiduuma esimehe Boriss Grõzlovi vahel.


Niipea kui Medvedev hakkas kõnelema vene rahvale omastest väärtustest ning siseprobleemidest, muutus ta kõnemaneer vähem pingutatuks. President meenutas, et vene rahvas on ikka hinnanud niisuguseid väärtusi nagu poliitilisest võrdõiguslikkusest tulenev õiglus, kohtute sõltumatus, isikuvabadused ning riiklik iseseisvus.


Kõiki neid tagab Medvedevi hinnangul suurepäraselt 1993. aasta niinimetatud Jeltsini-põhiseadus, mille mainimist võtsid ka saalis istunud kommunistid vastu inertse aplausiga. Vene uudisteagentuurid lugesid selliseid aplause kokku 56.


Et hoolimata kõigest pole elu Venemaal olnud lust ja lillepidu, nimetas president ka seda rikkunud süüdlased. Bürokraatide arvele kirjutas president ärimeeste hirmutamise, meediavabaduse piiramise ning kohtuvõimu mõjutamise. «Sealt tuleb korruptsioon,» märkis ta.


Siseolukorda puudutavas kõne osas esines president ka mitme otsesõnalise initsiatiiviga, mis puudutas valimisseadusandlust. Näiteks tegi ta ettepaneku pikendada presidendi ametiaega kuue aastani, parlamendiliikmete oma viie aastani jne.


Eriline austus


Ka pöördumise lõpuosas tuletas Medvedev meelde seda, millest oli alustanud, võttes veel kord kasutusele karmima hääletooni ning rõhutades Lõuna-Osseetia tunnustamise vastavust rahvusvahelisele õigusele. Tema kõne pikkus ületas eelkäija Putini omi pea kahekordselt, küündides umbes pooleteise tunnini.


See oli kevadel ameti vastu võtnud Vene riigipeal esimene kord esineda parlamendi kahe koja liikmete ees sedavõrd mahuka, kokkuvõtliku ning suundanäitava kõnega.


Sestap tekitas oodatav kõne ka omajagu elevust – kuivõrd on selles tunda eelkäija Putini kursi järgimist ning mille poolest võiks Medvedevi esimene kõne Putini eelmistest erineda.


Peamine vormiline muudatus puudutas kõnepidamise kohta – kui varasematel aastatel eelistas Vladimir Putin esineda tribüünilt Kremli 14. korpuse istungitesaalis, siis sedapuhku oli valitud Kremli Suure palee pidulik Georgi saal.


Mõni minut enne kõne algust saabunud peaministrit Vladimir Putinit pidas kogu saal vajalikuks tervitada nii aplausi kui püstitõusmisega. Duumaliikmed, senaatorid, valitsuse ministrid ja riigi peaprokurör käsikäes Moskva kirikupea patriarh Aleksiusega avaldasid saabujale niisugust austust, milletaolist pole kunagi pälvinud ükski tema eelkäijatest.


Seevastu fanfaaride saatel kuldsete uste vahelt sai siiski siseneda ainult riigipea Dmitri Medvedev.

3 mõtet


• «Vajaduse korral saab raketikilbi neutraliseerimiseks Kaliningradi oblastisse paigutatud raketikompleks Iskander.»
• «Meie riigiaparaat on kõige suurem tööandja, kõige aktiivsem väljaandja, parim produtsent ja iseenda kohtumõistja, enda partei ja kokkuvõttes ka rahvas.»    
• «Sõnavabaduse tagab tehnoloogia areng. Kogemus näitab, et ametnike üleskutsed meedia piiramine lõpetada ei kanna vilja. Tuleb laiendada interneti vaba ruumi ning digitaaltelevisiooni.»

Tagasi üles