Eesti kirjanik USAs: miks võitis Obama?

Sirje Kiin
, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Kiin
Sirje Kiin Foto: Marina Puškar

Postimees.ee avaldab USAs elava eesti kirjaniku Sirje Kiini nägemuse sellest, miks valisid Ameerika Ühendriikide kodanikud oma järgmiseks presidendiks Barack Obama.


Jälginud siinset kampaaniat kaks aastat, arvan, et Obama võitis peamiselt kolmel põhjusel:

1) USA senise vabariikliku välis- ja majanduspoliitika sügav kriis: enamik valijaid hääletas peamiselt majanduse olukorra üle, viiendik valijaid Iraagi sõja lõpetamiseks.

2) USA muutuv ja mitmekesistuv demograafiline seis: esmakordselt aktiviseerunud mustad, latiinod, isegi Kuuba emigrandid hääletasid seekord pigem demokraatide poolt; noored ja naised olid samuti rohkem Obama valijad; 90 protsenti indiaanlastest, st põlisameeriklastest valisid Obamat; valima tulid paljud elanikegrupid, kes varem ei osalenud jne.

3) Peaaegu veatu, kaasaegne 21. sajandi stiilis personaalne, peamiselt positiivne, konstruktiivne kampaania, kus kasutusel olid nii e-kirjad, tekstisõnumid, videod jne. CNNi küsitluse kohaselt saavutati Obama kampaanias isiklik kontakt valijatega kaks korda rohkem kui McCaini kampaanias.

Obama kampaania oli küll ka mitu korda kulukam, kuid tema peamised suursponsorid polnud mitte suurkorporatsioonid, vaid USA tippülikoolid (Harvard jne) pluss kolm miljonit väikesponsorit. Nii rahastamine kui kampaaniaorganisatsioon oli üles ehitatud pigem alt üles, kaasates erakordse arvu vabatahtlikke, mis kujunes kiiresti rahvaliikumiseks.

Kindlasti on veel mitukümmend põhjust, miks just Obama valiti (isikuomadused: tasakaalukus, hea kõneoskus, empaatiline stiil, intelligentsus) ning miks lõpuks isegi osa vabariiklaste helgetest ajudest Obama toetajaiks üle läksid, aga eks seda loeme varsti ajaloo- ja poliitpropaganda õpikuist.

Lõpuks rahustaksin neid, kes on väljendanud kartust, nagu võiks uus USA president olla Eestile kuidagi ohtlikum või halvem variant. Obamal on väga head Venemaa nõuandjad, eesotsas Zbigniew Brzezinskiga, ja enamik siinseid analüütikuid on ühiselt seisukohal, et Venemaa suhtes oli just Bushi valitsus liiga pehme ja passiivne (Bush nägi Putini silmis hinge, mäletate?). Nüüd on aeg karmimaks ja sirgeselgsemaks kohtlemiseks.

Seda selget välispoliitilist hoiakut väljendas ka Obama eilne kõne, ehkki ta eile nimepidi ühtki riiki (veel) ei nimetanud.

Niisamuti ei näe ma küll põhjust kartusteks, nagu pöörduks USA nüüd «sotsialismi», sest USA on niivõrd konservatiivne riik, et isegi demokraatide kavandatavad väikesed maksumuudatused ja tervishoiureformid ei tee tegelikult muud, kui nihutavad USA ühiskonna pisut lähemale paremtsentrile, ei rohkemat ega vähemat. Minu meelest tegi viimane Laari valitsus umbes sedasama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles