/nginx/o/2018/06/21/7913516t1h76b5.jpg)
Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid allkirjastasid NATO tippkohtumisel ühise tahteavalduse Põhja mitmerahvuselise diviisi väejuhatuse loomiseks.
Eesti, Läti ja Taani loovad uue sõjalise juhtimise staabi
11. juuli 2018, 18:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval kirjastasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid põhipanustajatena alla tahteavalduse Põhja mitmerahvuselise diviisi väejuhatuse loomiseks, panustajariikidena allkirjastasid tahteavalduse ka Kanada, Ühendkuningriik ja Leedu kaitseministrid, teatas kaitseministeerium.
«Tegemist on loomuliku arenguga NATO heidutuse ja kaitse tugevdamisel,» ütles kaitseminister Jüri Luik. «Kui Walesi tippkohtumisel otsustasid liitlased NATO staabielementide loomise ja Varssavis liitlaste lahingugruppide toomise Balti riikidesse ning Poolasse, siis nüüd saame rääkida terviklikust sõjalisest staabist, mis keskendub Lätile ja Eestile.»
Mitmerahvuselise Põhja diviisi staabi ja selle toetusüksuse suuruseks saab olema umbes 300 inimest. Diviisi staap allutatakse Poolas Szczecinis paiknevale mitmerahvuselisele Kirdekorpuse staabile. Staap alustab tööd tänavu septembris, saavutab esmase tegutsemisvõime tuleva aasta esimeses pooles ja täieliku operatsioonivõime 2020. aasta keskpaigas
Staap hakkab korraga Lätis Adažis ja Taanis, seejuures oleks Taanis asuv staabielement kriisi korral valmis kiireks siirmiseks.
Diviisi staabi ülesandeks on omada pidevat operatiivset ülevaadet regioonis toimuvast, juhtida talle alluvaid brigaade, koordineerida, plaanida ning sünkroniseerida läbiviidavaid õppuseid ja operatsioone nii erinevate ametkondade kui naaberüksustega. Samuti viia läbi talle alluvate üksuste väljaõpet ja tagada nende igakülgne toetus.
Pikaajalisem eesmärk on see, et staapi panustaksid kõik Balti riikides ja Poolas paiknevate liitlaste lahingugruppide raamriigid.
«Läänemere regioon on täna üks NATO haavatavamaid piirkondi ja on oluline, et alliansi juhtimisstruktuur vastaks reaalsetele ohtudele ning NATO oleks võimeline vajadusel juhtima suuremahulisi kollektiivkaitseoperatsioone,» mainis kaitseminister Luik.
Diviis koosneb tavaliselt 2-4 brigaadisuurusest üksusest ja erinevatest toetusüksustest, sellest järgmine juhtimistasand on korpus.