Õiguskantsler taunib nii seadustega kiirustamist kui venitamist

Õiguskantsler Indrek Teder andis riigikogu esimehele Ene Ergmale oma 2010. aasta tegevuse ülevaate.

FOTO: Anna Penne / riigikogu kantselei

Eestis on vinduma on jäänud mitmed olulised õigusaktid - näiteks sotsiaalhoolekannet, sõltuvushäiretega laste ravi, kollektiivne tööõigust või tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi reguleerivad, kritiseeris õiguskantsler Indrek Teder oma täna riigikogu esimehele üle antud möödunud aasta ülevaates. Samas ei mõistnud ta ka liigset kiirustamist seaduste vastuvõtmisel.

FOTO: SCANPIX

Teder märkis aastaülevaate avapöördumises, et kiirustades tehtud otsused võivad tekitada suure segaduse ühiskonnas.

«Kuigi 2010. aasta oli majanduse poolelt juba parem aasta ning ka poliitiliselt oli Eestis rahulik, võttis seadusandja ikkagi mitmeid õigusakte vastu kiirustades, ilma õigusakti rakendamise külge läbi mõtlemata,» kritiseeris Teder, viidates eelkõige liiklusseaduse ümber toimunule ja nn monopolide ohjeldamise seadusele.

Möödunud aastal vastu võetud liiklusseadust, mille jõustumine hiljem vaidlustega edasi lükati, nimetas õiguskantsler lihtsalt tehniliseks praagiks. «Seda lükati ja samas ei lükatud ka edasi. Sellele sai tähelepanu juhitud ja riigikogu parandas oma vea, kuid tegelikult selliseid vigu ei peaks olema.»

«Ma ei mõista, kuidas saab stabiilses ühiskonnas, kus on väljakujunenud parlamentaarse tegevuse kultuur ja aastaid koolitatud juriste, selliseid läbimõtlemata apsakaid juhtuda,» osundas Teder.

Aeglane sotsiaalministeerium

Teisalt on Tederi hinnangul mitmeid valdkondi, kus õigusloome aktiivsus on madal. Ta tõi mitmeid sotsiaalministeeriumi valdkonda jäävaid näiteid: «Aastaid on räägitud, et tarvis on vastu võtta uus sotsiaalhoolekande seadus ja selle raames korrastada ka kõige vaesemate inimeste abistamise süsteem. Samuti on räägitud vajadusest teostada kollektiivse tööõiguse reform. Tänaseks aga lõplikke otsuseid ega eelnõusid nendes valdkondades ei ole, kuigi väidetavalt pidevalt teemaga tegeletakse,» märkis Teder ülevaate avasõnades.

Kui Teder juba 2009. aastal riigikogule sõltuvushäiretega laste temaatikast ettekande tegi ning soovitas õigusruumi täiendada, siis riigikogu komisjonid nõustusid sellega ja sotsiaalministeerium sai ülesande eelnõu välja töötada.

«Käesoleval hetkel seda eelnõu kooskõlastusringile saadetud ei ole, kuigi kõik kokkulepitud tähtajad on juba ammune minevik. Kas küsimus on poliitilises soovimatuses võtta vastu olulisi sotsiaalvaldkonna otsuseid või täitevvõimu suutmatuses valmistada ette läbimõeldud eelnõusid?» küsis õiguskantsler.

Justiitsministeeriumi eksperdid appi

Ometigi kinnitas Teder Postimees.ee’le, et ei taha tugevalt just sotsiaalministeeriumi rünnata. «Nad püüavad ja toimetavad,» ütles Teder.

«Samas sotsiaalministeerium selles valdkonnas, kus on praktiliselt 40 protsenti riigi rahast, püüab tegutseda optimaalselt,» tõdes ta.

«See on lai valdkond ja ametnikud on kogu aeg «tules», peavad jooksvate küsimustega tegelema. Võib-olla seetõttu jäävad laiemad, eksistentsiaalsed küsimused tahaplaanile,» arvas ta.

Et raha, inimesi ja aega on meie väikses ühiskonnas napilt, tuleks tema sõnul sügavuti uurida, kuidas on õiglane ja mõistlik sotsiaalraha jaotada. «Võiks näiteks rakendada justiitsministeeriumi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste sinna. Eesti õigusruum on ju valmis, ei ole kogu aeg vaja näiteks menetlusseadusi ümber kirjutada,» pakkus ta lahendusena välja.
 

Tagasi üles