Üle-eelmisel laupäeval saatis Kõpu põllumajandusühistu niidumasinad põllule ning nüüdseks on üks 1000 ja kaks 1900 tonni mahutavat hoidlat head põldheinasilo täis. Täna täidetakse neljandat hoidlat.
Silotegu käib võimsate masinatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agronoom Ado Sisask ei arva, et ühistu hakkas niitma liiga vara. «Me siin Kõpus oleme igal aastal vara, kohe juuni algul alustanud. Nii tuleb parim sööt ning enamasti oleme ka kolmanda niite kätte saanud,» nendib ta.
Tänavu on rohukasvu soodustanud õigel ajal sadanud vihm ja suur soojus ning põllumehel on põhjust rutata.
Karja põhisööt on silo
Vana vasikalauda ees on reas üheksa silohoidlat. Viis neist on rekonstrueeritud ja neli päris uut — kõik mullune töö. Mõni neist möödunud aastal päris silotegemise alguseks valmis ei saanudki, kuid tänavu ei valmista hoidlapuudus enam takistusi.
Need peaksid mahutama kuni 13 000 tonni sööta, kogu tuhandelise karja, milles umbes 550 on piimalehmad, aastase moona. Põhisööt on ju silo. Kõpu suurlauda piimaandjaid peetakse aasta läbi laudas. Karjamaal käivad tiined lehmad ja noorkari ning ka vasikad pääsevad õue.
John Deere’i traktor keerab Kõpu südames Pärnu maanteelt vasakule, karjalauda poole, kõrge käru kuhjaga rohelist silokraami täis. Vaevalt on see täidetava hoidla avausse kummutatud, kui saabub Belaruss niisama suure kärutäiega.
Tranšees müttavad kaks rasket masinat: kunagine leningradlaste uhkus Kirovets ehk K 700 ja prantslaste tõstuklaadur Manitou. Silokuhja raske tallaja käiku juhib Aivar Vete ja Manitoud Henno Raidmaa.
Neid traktoreid, mis põllult kergelt tahenenud ja peenestatud haljast kraami üksteise kannul hoidlasse veavad, on viis.
Ühe John Deere’i rooli taga istub Mati Hinnosaar ja teist juhib Juhan Tauts. Belarussidega toimetavad rohelist massi kohale Veljo Raidsalu ja Margus Rinaldi ning Johannes Pääbuse veovahend on Vene ajast tuntud T-150K. Oma osa täidavad nii rahvusvahelise tuntusega veokid kui aastaid samas tööd teinud raudruunad. Ju on ühistul häid mehaanikuid, kes suudavad vanu, aga vajalikke masinaid kasutuses hoida.
40 aastat agronoomiametis
«Silotegemise tehnoloogias Vene ajaga võrreldes erilisi muudatusi pole,» räägib Ado Sisask. «Võimsad masinad on need, mis on töö teiseks teinud. Vanasti ei saanud praegust hoogu olla.»
Kõpu mail sündinud ja kasvanud Ado Sisask lõpetas 1971. aastal Olustvere kooli agronoomina ja asus tööle koduses Kõpu kolhoosis. Ta saadeti küll kohe sõjaväkke, kuid tuli loomulikult tagasi. Hiljem elas ta üle kolhoosi lõpetamise ja sujuva ühistule ülemineku kõigi selle juurde kuuluvate vaevadega.
Ado Sisask polnud seda sorti mees, kes oleks oma kodu maha jätnud ja paremaid jahimaid otsima läinud. Paljud taimekasvatuse asjatundjaks õppinud töötavad varustaja, rahavahetaja või mis tahes muus ametis. Ado Sisask oli ja on agronoom.
Ühistu kasvatab teravilja 600 hektaril, mis kõik läheb loomade tarbeks — muist muljutud teradena ja muist tranšees silona. 150 hektarit on rapsi ning 36 hektarile külvati maisi, taimed on alles sõrmepikkused. Kõige rohkem maad on rohumaade all — tuhat hektarit. Kui kolme niidet arvestada, võib kõnelda ka kolme tuhande hektari suurusest koristuspinnast.
Koos töötavad isa ja poeg
Kõpu töökoja hoovil on ühe John Deere’i küljes kolm rootorniidukit, üks ees ja kaks tiibadena taga. Igaüks neist niidab puhtaks kolm meetrit, niisiis korraga üheksa meetri laiune haare. Viimati sai sellist masinat nähtud kevadel Tartus maamessil. See on Kvernelandi firma Taarup.
Töö käiku aitab traktoristil juhtida GPS.
«See on hea — on rohkem aega põldu jälgida,» lausub niidukil töötav Margus Soots.
Kivid on küll põldudelt korjatud, sest nii kalleid masinaid ei saa hooletule tööle ohverdada, kuid ettevaatlik tuleb olla ikkagi.
«Taarupiga võib päeva jooksul paljaks niita 70 hektarit,» oskab öelda traktoristi 17-aastane poeg Raiko Soots, kes hakkab Olustveres lõpetama teist kursust. Niidutööd sellise masinaga peab ta väga meeldivaks. Pealegi ei saa 250-hobujõulise traktori kabiini võrrelda nendega, mis olid töömehel kasutada vanasti.
Praegune on puhas ja peab tolmu ning kuumuse ajal pakub juhile jahedust.
«Tööriistad lähevad meil järjest suuremaks,» kommenteerib Margus Soots. Aga ta on sellega rahul.
KÕIKJAL VARUTAKSE SÖÖTA
Juunikuu kolmandal nädalal käib silotegu kõikides ühistutes ja taludes, kus kasvatatakse karja.
• Saarepeedi valla Muraka 3 talu peremees Rein Männik: «Eile õhtul saime varajastest kõrrelistest ja ristikust valmis 1000 silorulli. Üldse vajab kari 3500 rulli.»
• Pärsti valla Heimtali hobusekasvanduse juhataja Peep Puna: «600 tonni silo on tehtud, tarvis on aga 2500. Kahjuks andis tänavune hein mullusega võrreldes kolmandiku võrra väiksema saagi.»
• Kõo valla Mikosaadu talu perenaine Aino Rebane: «Kari vajab 240 rulli silo. Pühapäeval alustasime ja esmaspäeval oli töö tehtud. Kogu ülejäänud rohi läheb heinaks.»
• Saarepeedi valla Õunapuu talu perenaine Lea Puur: «500 silopalli on valmis. Meil oleksid tehtud kõik vajalikud 700, kui liisitud traktor poleks alt vedanud.»
• Osaühingu Paala PM juhataja Andrus Keerd: «Valmis on 2000 tonni silo, tarvis oleks aga kuni 7000 tonni. Oleme pallitehnoloogiast loobunud ning sileerime tranšeedesse või kuhilatesse.»
Helgi Kaldma