Riigikogu jätkas täna koduomanikke maamaksust vabastava seaduseelnõu teist lugemist ning Keskerakonna ja sotside delegaadid selle blokeerimist, seetõttu katkes lugemine taas istungiaja lõppemise tõttu.
Maamaksu kaotamise eelnõu katkes taas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduseelnõu teine lugemine jäi pooleli eelmisel nädalal, sest opositsioonisaadikud pommitasid eelnõu kaitsjat Sven Sesterit (IRL) küsimustega kolme tunni jooksul, kuni aeg lõppes.
Täna jätkus korduvate küsimuste küsimine tunni jooksul. Nii pidi Sester mitu korda vastama, miks koalitsioon maamaksu kaotamise eelnõuga nii kiirustab.
Priit Toobal (Keskerakond) aga kahtlustas, et koalitsioonil pole kavaski maamaksu kaotamist omavalitsustele kompenseerida: «Ma küsin ikkagi selle kompensatsiooni mehhanismi kohta. Kas ei oleks arukas ja loogiline, et see töötatakse välja enne, kui see seadus vastu võetakse, et omavalitsustel oleks kindlus selles küsimuses? Kas tegelik plaan ja kava, miks seda välja pole töötatud, on tegelikult see, et teil ikkagi seda kompensatsiooni mehhanismi plaanis välja töötada ei olegi? Lasete seaduse rahulikult vastu võtta, läheb mõni aasta mööda ja ütlete, et tegelikult seda ei olnudki plaanis.»
Sester kinnitas veelkord, et valitsus on väga selgelt välja öelnud, et omavalitsustele kaotatud tulu kompenseeritakse.
«Siin koridoris üks keskerakondlane sosistas mulle mingil hetkel kõrva, et tead, Sven, tegelikult meie eesmärk venitamisele on ainult see, et neljapäeval me saaksime linnavolikogus võtta selle eelnõu varem vastu kui siin saalis,» tulistas Sester omakorda.
Mõnedele korduvatele küsimustele jättis Sester vastamatagi, soovitades seda eelmise istungi stenogrammist vaadata.
Opositsiooni häirib, et teisele lugemisele tulnud eelnõu erineb nii märkimisväärselt esimesel lugemisel olnud eelnõust, nagu oleks tegu uue eelnõuga, kuid sellele pole nad omi muudatusettepanekuid esitada saanud. Samuti süüdistasid keskerakondlased koalitsiooni soovis eelnõuga lihtsalt Tallinnale «ära teha» ja viitasid, et Tallinna linnavalitsuse värske otsus kodualune maamaks kaotada ja muud maksumäära tõsta peaks probleemi lahendama.
Pärast tunniajast küsimuste-vastuste vooru asuti läbirääkimiste juurde.
Esimesena astus kõnepulti reformierakondlane Valdo Randpere, kelle arvates käib Keskerakonna venitamistaktika selle nimel, et riigi käest kodualuse maa eest Tallinnale rohkem kompensatsiooni välja pressida. Ta viitas, et sel aastal laekub Tallinnale kodualuselt maalt 6,9 miljonit eurot maamaksu, Tallinna linnavalitsuse värske ettepaneku järgi oleks 2012 uue maksumäära järgi
arvestuslikult võimalik koduomanikelt aga välja pigistada 11, 6 miljonit eurot.
«Linnajuhid loodavad, et riik neile kehtestatud kõrgemate maksumäärade alusel maamaksust saamata jäänud tulu kompenseerib. Selle raha peale mäng käibki. Tallinn tahab uued maksumäärad kinnitada volikogus sel neljapäeval ja igal juhul teha seda enne, kui riik omapoolse kodualuse maa maksust vabastamise eelnõu riigikogus vastu võtab,» sõnas Randpere.
Soliidsem lahendus
Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin tõi oma kõnes välja ettepaneku, et selle seadusega saaks reguleerida ka seda, et inimesed ebaseaduslikult ehitatud ja ehituslubadeta majadesse ei koliks, välistades selliste kodude maamaksuvabastuse. Eelnõu juhtivas rahanduskomisjonis ei leidnud see mõte aga toetust.
Keskerakondlane Kalev Kallo kritiseeris taas seda, et eelmisest, esimesel lugemisel olnud maamaksu vabastamise eelnõust ei ole teisele lugemisele tulnud dokumendis säilinud ühtegi lauset, välja arvatud kehtima hakkamise kuupäev – 1. jaanuar 2013. «Hea tava kohaselt, kui kahe lugemise vahel on tekst muutunud rohkem kui üks kolmandik, tuleks lugemine katkestada ja anda võimalus lugupeetud riigikogu liikmetele muudatusettepanekuid teha,» sõnas ta.
Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev avaldas aga kartust, et siiamaani pole kellelgi väga täpset ja kindlat arusaama, mis kujul omavalitsus maamaksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu riigikassast saab.
Sotsiaaldemokraat Neeme Suur viitas, et eelnõu on Tallinna-keskne, mitte ideoloogiline: «Suuremas osas Eestimaa kodudest maamaks ei moodusta olulist osa kodukuludest. Kui koalitsioon tegelikult tahaks koduomanikke toetada, siis peaks ta tegelema hoopis kodude sooja-, elektri- ja veekulude vähendamisega,» kutsus ta koalitsiooni mõtlema kogu Eesti peale. Tema sõnul vähendab see eelnõu omavalitsuste finantsautonoomiat, nõrgendab omavalitsuslikku staatust, eriti maaomavalitsusi ja suurendab ääremaastumist.
Urve Palo (SDE) leidis, et maamaksu kaotamisega valitsus näpuotsaga annab koduomanikele, aga sülega on võtnud käibemaksutõusu ning kütuse- ja elektriaktsiiside kasvu näol.
Tarmo Tamm (KE) tõi samuti esile, et probleem on tegelikult vaid Tallinna kahes linnaosas, kus ajalooliselt on osal inimestel krundid suuremad ja nad peavad maksma ebaõiglaselt kõrget maamaksu. «Ma arvan, et seda oleks võinud palju lihtsamalt ja soliidsemalt ära lahendada, et nende inimeste maksukoormust vähendada, kui kogu maamaksuseadust ümber teha ja seda laiendada üle kogu Eesti.»
Keskerakondlane Aivar Riisalu kritiseeris aga teravalt kõiki parteisid selle üle, et liigselt on hakatud Eestis mängima maksudega, püüdes parteidele või isikutele toetust leida. «Maksudega mängida ei ole mõistlik – see puudutab Keskerakonda, aga see puudutab ka Reformierakonda, see puudutab sotsiaaldemokraate, aga see puudutab ka Isamaaliitu. Enam ei ole võimalik kodanikuna aru saada, millised maksumäärad on sinu suhtes rakendunud, kui sa hommikul üles ärkad, sest rekord, mis mulle meenub, oli käibemaksu muutmine pooleteisenädalase etteteatamisega,» põrutas Riisalu.
Kell 13 katkes eelnõu teine lugemine taas istungi tööaja lõppemise tõttu, seega jätkatakse sama teemat homme kell 14 algaval istungil.
Reformierakonna ja IRLi algatatud koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samuti vabastaks eelnõu maamaksu tasumisest hooneühistu liikmed, kes selles hoones rahvastikuregistri andmetel elavad.