Eesti suplusvee kvaliteet on alla Euroopa keskmise

Pildil Karujärv.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Eesti suplusvee kvaliteet on Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskkonnaameti aruande kohaselt pisut alla Euroopa Liidu keskmist, ent samas on siseveekogude suplusvee kvaliteet Eestis keskmisest parem.

Parim on suplusvee kvaliteet Küprosel, kus nõuetele vastas 100 protsenti supluskohtade veest, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Järgnesid Horvaatia (97,3 protsenti), Malta (95,4 protsenti), Kreeka (94,2 protsenti) ja Iirimaa (90,1 protsenti).

Eestis vaadeldi suplusvee kvaliteeti 55 ujumiskohas, millest 27 asus rannikul ja 28 sisemaal. Kõigis supluskohtades vastas vesi kvaliteedi miinimumnõuetele. Võrreldes 2009. aastaga mullu vee kvaliteet Eesti supluskohtades paranes.

Rannikul asuvates supluskohtades vastas vesi soovituslikele kvaliteedi nõuetele 70,4 protsendil juhtudest, siseveekogudes 71,4 protsendil.

Euroopa Liidus vastab vee kvaliteet kehtestatud miinimumnõuetele keskmiselt enam kui üheksas supluskohas kümnest: 2010. aastal vastas nõuetele 92,1 protsenti Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2 protsenti sisemaa suplusveest. Võrreldes eelneva aastaga vähenes nii kohustuslikele kui ka soovituslikele nõuetele vastavate supluskohtade arv. Eriti probleemsed olid jõed – vaid 25 protsenti jõgede suplusveest vastas soovituslikele nõuetele.

Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastases suplusvee aruandes võrreldakse rohkem kui 21 000 supluskoha vee kvaliteeti EL-i 27 liikmesriigis. Umbes 70 protsenti neist veekogudest asub rannikul, ülejäänud sisemaal.

Tagasi üles