Kultuuriobjektide rahastamine käib Eestis kindla ja aastatega põlistatud mustri järgi: alustuseks oma võimete ülehindamine ja lõpetuseks väljapressimine. Detailides võib olla erinevusi, kuid laias laastus käis see nii mikroprojektide nagu Pokumaa, aga ka suurehitiste, nagu näiteks praegu aktuaalsed Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, puhul.