Ekspert soovitab saadikutel palga külmutamise asemel kuluhüvitisi kärpida

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Postimees on kutsunud üles riigikogu palgatõusu ohjeldama.
Ka Postimees on kutsunud üles riigikogu palgatõusu ohjeldama. Foto: .

Riigiõiguse ekspert Ülle Madise soovitab riigikogul palkade külmutamise asemel tegeleda hoopis kuluhüvitiste piiramisega ja abide palkamise sätte tühistamisega.

Riigikogu liikme tasu ja ametihüvede korrigeerimine on Eesti muutunud majandusolukorras vajalik, kinnitab riigiõiguse ekspert Ülle Madise parlamendi põhiseaduskomisjonile esitatud arvamuses.

«Riigikogu liikme palkade külmutamine 2008. aasta tasemel teenib peamiselt päevapoliitilisi lühiajalisi eesmärke, objektiivset positiivset mõju sel sammul riigieelarvele ei ole,» kinnitab ta.

Eksperdi arvates ei ole parlamendi autoriteedi seisukohalt soovitav, et saadikud tegeleksid isiklike palkade küsimustega.

«Riigikogu liikmete poolt endi palga kärpimine, mis antud juhul ei pruugigi külmutamise tulemusena aset leida, võib esmapilgul näida hea abinõu parlamendi populaarsuse tõstmiseks, kuid pikemas perspektiivis loob sellise võimaluse olemasolu kestva ajendi parlamendi vastu suunatud populistlikeks rünnakuteks,» rõhutab ta oma arvamuses.

Eksperdi sõnul ütleb põhiseadus üheselt, et riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta parlamendi järgmise koosseisu kohta.

Sellel sättel võib eksperdi kinnitusel olla mitu mõistlikku eesmärki.

Peamine eesmärk on tema hinnangul riigi raha arvel eneserikastamise vältimine, selleks on vaja keelata saadikutel suurendada iseenda tasu.

Sama säte keelab aga muuta ka muu töötulu saamise piiranguid, mis omakorda viitab eesmärgile suunata parlamenti tegelema saadikute tasude ja muu töötulu piirangutega tervikuna, süsteemselt ja avalikest huvidest lähtudes.

«Üheskoos tuleb lahendada hulk küsimusi alates sellest, kas riigikogu liikme töökoht on tema põhitöökoht, kas puudutud aja eest vähendatakse tasu, millised on ametihüved ja hüvitised jne,» tõi ta näiteid.

Sellise eesmärgi saavutamiseks on vaja keelata igasugune tasu ja piirangute muutmine sama koosseisu jaoks.

«Mõistagi on põhimõtteliselt võimalik kärpida kõikide riigieelarvest palka saavate isikute töötasusid, kui on tekkinud objektiivne väga tõsine vajadus, näiteks sõjaolukord, ühiskonna normaalse toimimise halvanud epideemia vmt. Siin ei käsitleta taolisi juhtumeid, vaid tasu korrigeerimist tavaolukorras,» leiab ekspert.

Madise sõnul ei ole kindlat alust ühegi eesmärgi eelistamiseks teistele, muutunud ei ole vastavas põhiseaduse sättes kasutatud terminite tähendus ega riigiõiguslik taustsüsteem.

«See kõik muudab kavandatava palgamuudatuse ühemõtteliselt põhiseaduspäraseks hindamise küsitavaks,» leiab ta.

Kärpida kuluhüvitisi

Kokkuhoiu saavutamiseks soovitab ta tühistada riigikogu liikmete abide palkamist lubava sätte ning tegeleda saadikute kuluhüvitiste kärpimisega.

«Riigikogu liikme abi vajalikkuse otsustamisel tuleks arvestada seda, et Eestis on riigikogu liikme põhitöökoht riigikogu ja kõik valimisringkonnad on Tallinnale võrdlemisi lähedal,» selgitab Madise.

Tema kinnitusel ei saa seega abide palkamise vajadust põhjendada selliste riikide kogemusega, kus saadik jätkab tööd oma põhitöökohal väljaspool parlamenti ja parlamendi asukoht võib olla valimisringkonnast väga kaugel.

Kuigi eksperdi sõnul võib isikliku abi tööle võtmine tõsta saadiku töö tõhusust, võib abide palkamine kujuneda Eestile majanduslikult üle jõu käivaks.

Kehtiva seaduse kohaselt võib järgmisse riigikokku valitud saadik palgata endale abi, kes hakkaks riigieelarvest saama palka, mis oleks 35 protsenti saadiku palgast.

Praegu teenib riigikogu liige ligi  48 000-kroonist kuupalka ja esinduskuludeks on ette nähtud 30 protsenti palgast, mille kulutamise kohta peavad nad riigikogu raamatupidamisele tšekid esitama. Saadikute sissetuleku kogusummaks on seega umbes 62 400 krooni.

Täna otsustas riigikogu saadikute palkade külmutamise eelnõu teise lugemise lõpetada ning riigikogu hakkab eelnõu viimast korda arutama järgmisel kolmapäeval. Reformi- ja Keskerakond otsustavad esmaspäeval, kas hääletavad eelnõu poolt või vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles