Viiekümnendail ja kuuekümnendail aastail oli eestlaste põhiline reisisiht Lätis Sigulda ning käidi ka Riia loomaaias. Mindi veoautoga, kus istuti pikkadel pinkidel, kased ehteks ja laulud suul.
Lätlaste mõisad kutsuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taas on eestlased lõunanaabri kaunid paigad üles leidnud — nii-öelda vahelduseks pikkadele välisreisidele. Enamasti on need oma sõidukiga tehtavad pere või sõpruskonna käigud. Suure bussiga lähevad tavaliselt koolilapsed.
Üha sagedamini leitakse üles Läti mõisad.
Lätlane hoolib oma mõisatest. Teada on, et Eestis juba mitu aastat populaarne liikumine «Unustatud mõisad» algas palju varem Lätimaal ja kestab seal ikka veel.
Paljud meist on imetlenud Leedu piiri ligidal paiknevat Rundale lossi. Ilmneb, et barokne puitrajatis Ungurmõis on külastatavuselt järgmine. See on riigi hallata, omanikud pole oma valdusi tagasi soovinud.
Sigulda läheduses asuv Mālpilsi mõisakompleks on aga eravalduses. Perekond taastas mõisahoone neli aastat tagasi ning see pakub nii rikka mõisa hõngu kui tänapäevast hotelli- ja peoteenust.
Suur restaureerimistöö käib paljudes Läti mõisates, näiteks Vecgulbenes ehk Vana-Gulbeni mõisas. Muuseas, sealne loss ja Raplamaal paikneva Hõreda mõisa härrastemaja sarnanevad nagu kaks tilka vett.