Riigikogus jäi teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli arutelu eelnõu üle, mis kaotab poliitilisele välireklaamile aktiivse valimiskampaania ajaks kehtestatud piirangud.
Riigikogu jätkab poliitreklaami arutelu kolmapäeval
11. november 2008, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest liige Igor Gräzin ütles riigikogus, et tema hinnangul on tegemist demokraatliku ühiskonna jaoks uskumatult jõhkra keeluga, mis piirab üheselt ja jämedalt inimeste sõna-, trüki- ja poliitiliste vaadete vabadust.
Gräzin meenutas, et kui riigikogu välireklaami keelas, põhjendati seda vajadusega vähendada valimiskampaania kulusid ja seeläbi suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust.
«Kahjuks on see argument arusaamatu, sest mida suuremad on kulud, seda läbipaistvamad on eelarved,» lausus ta.
Samuti sooviti keeluga vähendada raha osatähtsust poliitilise võimu saavutamises, suurendada kampaania korraldamisel sisulise poliitilise argumentatsiooni osa, vabastada avalik ruum ning vähendada massiivsetest valimiste välireklaamidest tekkinud avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika suhtes, kuid ka need argumendid on Gräzini hinnangul arusaamatud.
«Reklaami, mis ajab vihale, saab teha ainult väga rumal inimene ja ta ongi seda väärt, et teda kuhugile ei valitaks,» märkis ta ja lisas K-kohukese juhtumile viidates, et kokkuvõttes sündis selle piirangu tõttu Eesti kõigi aegade kõige grotesksem, vaimukam ja ületamatu PR-kampaania, mis väärib kohta maailma ajakirjanduse ajaloos.
Gräzini sõnul arutas põhiseaduskomisjon eelnõu puhul ka võimalust välireklaami keeldu mitte täielikult kaotada, vaid seada piirangud näiteks selle suurusele, kuid tema arvates on see juba läbikäidud etapp ega oleks otstarbekas.
«Kes otsib niinimetatud kompromissi, laske käia. Meetriskaala teatavasti algab nullist ja lõpeb lõpmatuses, variandid on olemas,» lisas ta.
Põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu tunnistab kehtetuks sätted, mis keelavad valimistel aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami eksponeerimise ning näevad ette vastutuse keelu rikkumise eest.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk naasta enne 2005. aastat kehtinud korra juurde, mil ei olnud piiranguid poliitilise välireklaami eksponeerimisele, välja arvatud valimispäeval.
Eelnõu on ajendatud riigikogus juuni keskel vastu võetud otsusest toetada õiguskantsleri ettepanekut ning asuda muutma poliitilisele välireklaamile kehtestatud keeldu.
Ettepaneku poolt hääletas 59 Reformierakonda, Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluvat saadikut ning selle vastu oli 29 Isamaa ja Res Publica Liidu, SDE, roheliste ja Rahvaliidu fraktsiooni kuuluvat riigikogu liiget.
Ettepaneku toetamisega sai põhiseaduskomisjon ülesande algatada vastav seadusemuudatus.
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on valimisseadused praegu põhiseadusega vastuolus osas, kus need keelavad aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilist välireklaami ning näevad ette vastutuse reklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Teder märkis, et reeglite kõrgeim kehtestaja - parlament - ei saa olla lihtsalt keelaja, kes millegi subjektiivselt ebameeldiva ühiskonnast keelu abil välja lülitab.
«Kui me soovime oma ühiskonda reguleerida ainult formaalsete keeldude ja käskudega, võime tulemuseks saadaseadustes tiheda, aga mittetoimiva süsteemi, mida piltlikult võib võrrelda läbitungimatu bambusmetsaga, millest proovitakse mööda minna,» lausus ta toona riigikogus.
Samas ei soovinud ta öelda, milliseks peaks poliitilise välireklaami regulatsioon tema hinnangul saama.
«Kuidas austatud kõrgeim rahvaesindusorgan edasi läheb ja kuidas ta seda reguleerib, on juba parlamendi enda sisepädevus. Mul ei ole pädevust ega ka soovi asuda parlamendi rolli - seda ma ka ei tohiks,» lisas Teder.
Parlament kehtestas poliitilise välireklaami keelu 2005. aasta juunis toonase Isamaaliidu, Res Publica, Rahvaliidu ja SDE häältega. Euroopa Parlamendi, riigikogu ja kohaliku volikogu valimise seaduse muudatustega keelati aktiivse valimisagitatsiooni ajal erakonna, üksikkandidaadi või erakonna nimekirjas kandideeriva inimese, nende logo või programmi reklaamimine hoonetel, rajatistel ning ühissõidukite või taksode sise- ja välisküljel.
Ka keelati sel ajal muu poliitiline välireklaam.
Sama aasta septembris saatis toonane õiguskantsler Allar Jõks riigikogule ettekande, kus ta märkis, et poliitilise välireklaami täielik keelustamine aktiivse valimisagitatsiooni ajal ei ole põhiseadusega kooskõlas.
Poliitreklaami keelu muutmise vajadusele juhtis ta korduvalt tähelepanu ka hiljem.
Riigikogu eelmise koosseisu ajal väljendasid poliitikud küll soovi valimisseadusi muuta, kuid kõik sellised katsed luhtusid.