Eesti Tööandjate Keskliit kiitis värske haridusstrateegia punkti, mis kutsub üles gümnaasiumi põhikoolist lahutama, ja lubas ministeeriumile siinkohal omapoolset tuge.
Tööandjad: aitame ministril põhikooli gümnaasiumist lahutada
29. juuni 2011, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem hädasid on Eestis koolivõrguga ja see on täna meie arvates liiga suur nii kõrgkoolide, keskkoolide kui ka ilmselt põhikoolide osas,» ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis tänasel 25 eksperdi koostatud haridusstrateegia ministrile üleandmisel.
«Kõik probleemid, mis seostuvad varase väljalangemisega, õpetajate vähese professionaalsusega, madalate palkade ja muuga, on selle tulemus, et ei ole olnud kedagi, kes oleks suutnud probleemi lahendada (põhikooli gümnaasiumist lahutada - toim).»
Tema sõnul võiks mõelda ka koolide omandivormide koondamisele ehk sellele, et kõik üldhariduskoolid võiksid olla riikliku juhtimise all.
Ka tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi märkis, et tööandajad toetavad kahe käega valminud haridusstrateegiat ja on valmis ministrit nii toetama kui aitama selle elluviimisel.
«Kindlasti sisaldab see dokument ebapopulaarseid otsuseid, mis ei too võib-olla poliitiliselt hääli,» kõnele Veskimägi.
«Aga ma arvan, et 20 aastat iseseisvat riiki ja see, kuhu me haridusega oleme jõudnud, eeldab siiski täna, et peame need ebapopulaarsed otsused tegema, mis puudutavad koolivõrku. Kui me seda ei tee, siis see dokument jääb nii nagu paljud muud arengukavad, lihtsalt seisma.»
Eesti haridusstrateegia 2020 koostanud eksperdid nimetavad Eesti kõige kiiremat lahendamist vajavaks haridusülesandeks gümnaasiumi lahutamist põhikoolist, ideed toetab ka haridusminister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo teatas juba juuni alguses, et tahab ka ise lisaks kõrgharidusreformile uuesti päevakorda tuua gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamise, mis mullu vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tugeva vastuseisu tõttu välja kukkus.