100-protsendise õppe nõuet taunib ka tudengiliit

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann / kollaaž Katri Karing

Sarnaselt rektorite nõukogule teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), et minister Jaak Aaviksoo plaan kehtestada igas ülikoolis sajaprotsendise õppeedukuse nõue pole otstarbekas ega soosi õiglust ja kvaliteeti.

«EÜL ei saa mitmel põhjusel nõustuda ülirange sajaprotsendilise õppekoormuse täitmise nõudega ja seab kahtluse alla sellise nõude sisseviimise otstarbekuse ning laiemalt kooskõla peaeesmärgiga,» teatas liit oma kirjas ministrile.

Meenutades Jaak Aaviksoo juuni alguses esitatud kõrgharidusreformi lähtealuste projekti, märkisid nad, et uutmiskava peaeesmärk pidi olema õiglasema ja kvaliteetsema kõrgharidussüsteemi poole pürgimine.

Nende sõnul tähendab aga igal semestril kehtiv saja protsendi nõue tagasiminekut kursuste süsteemi juurde, mis ei vasta praeguse kõrghariduse korralduse tingimustele. Viimase eesmärk on pakkuda üliõpilastele suuremat võimalust ja vastutust oma õppekava ise kokku panna, sh välismaal õppida.

Teiseks märgivad tudengid, et kui sadat protsenti nõuda, peab looma ka õpilastele tingimused, milles nad suudavad seda täita.

«Praeguse õppetoetuste süsteemi juures seab sellise nõude sisseviimine taaskord raskemasse olukorda need tudengid, kelle sotsiaalmajanduslik taust on kehvem, mistõttu peavad nad jätkuvalt enda ära elatamiseks õpingute kõrvalt töötama ning ei saa seetõttu õpingutele pühenduda maksimaalselt, mis võib omakorda tekitada õppevõlgnevusi.»

Tudengiliit leiab, et kui reformi eesmärk on kvaliteedi tõstmine, siis on küsitav õpingute kiirendamine ning paindlikkuse kaotamine õpingutes.

«Kõrgkooli roll ei ole üksnes väljastada diplomeid, vaid pakkuda üliõpilastele ka tingimusi ja võimalusi kasvada ühiskonna jaoks täisväärtuslikeks kodanikeks.»

EÜL hoiatab ka, et iga semestri järel üliõpilaste edasimineku hindamine ja selle alusel koolides õppemaksude kehtestamise otsuste langetamine tähendab ülikoolidele täiendavat bürokraatiat.

«Samuti võib sellise nõude sisseviimine suurendada kõrgkoolides (akadeemilist) korruptsiooni, kuna kõrgkoolidel on lihtsam üliõpilasi hoida täiskoormusel õppijatena, kui hakata tegelema õppekulude hüvitamise nõudmisega. Samuti on võimalik ka vastupidine käitumine.»

Sajaprotsendine õppekava täitmise nõue seab üliõpilaskondade liidu hinnangul ohtu noorte võimaluse rakendada end õppetöö-välistes tegevustes, mis samas on väga olulised nii Eesti kodanikuühiskonna kui ka kõrgkoolide enda seisukohast lähtuvalt.

«Näiteks seaks see tõsise löögi alla üliõpilasesindused ja teised tudengi- ning noorteorganisatsioonid, mille aktivistid peaksid valima, kas pühenduda kogu oma aeg õpingutele või riskida potentsiaalse ohuga mitte täita õppekoormuse nõuet ja seeläbi maksta õppemaksu.»

Noorteühendus meenutab, et taoliste organisatsioonide edukas toimimine on oluline nii kõrgkooli kvaliteedi seisukohast kui ka üliõpilastele väärtusliku kogemuse pakkujana.

Tudengiliit märgib ka, et range täiskoormuse nõue kaotab ära võimaluse üliõpilastel põhjamaisest tavast lähtuvalt iseseisvasse ellu siirdumiseks õpingutega paralleelselt töötada.

Praxise läbi viidud analüüs «Noored ja tööturg» näitas, et üliõpilased töötavad küll peamiselt äraelamise tagamiseks, aga väga olulisel kohal töötamise kasuks otsustamisel on ka tööturu ootused ja traditsioonid.

«Töökogemuseta, aga kõrgharidusega inimene pole tööturul nii konkurentsivõimeline kui pooliku kõrghariduse, ent töökogemusega noor,» märkis tudengiliit.

Üliõpilaste väikese koormusega õpingute kõrvalt töötamisel on EÜLi teatel ka mitmeid häid mõjusid, mida mitmes riigis lausa soositakse, kuna väikese koormusega õpingute kõrvalt töötav üliõpilane on motiveeritum, omandab laiapõhjalisema kogemuse ja on innovaatilisem.

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei ole nõus, et olukorra parim lahendus on õpingute kõrvalt töötamise absoluutne keelamine, võimatuks muutmine. eriti olukorras, kus õppetoetuste süsteem pole muudetud vajaduspõhiseks ja selles napib raha.

«Pigem tuleks kaaluda süsteemi, kus saaks küll seada üliõpilastele kõrgemad nõudmised pühenduda õpingutele, ent mis samas võimaldaks paindlikkust võimaluse ja soovi korral ennast ka muudes valdkondades proovile panna.»

Ühe lahendusena leiab EÜL siinkohal, et õppetoetuste kõrvale loodab stipendiumide süsteem võiks muuhulgas julgustada noori olema aktiivsed.

Lisaks kutsutakse riiki üles võimaldama tööandjatel pakkuda paremini üliõpilastele praktikavõimalusi ja osakoormusega töökohti, vabastades näiteks tööandja ravikindlustusmaksest üliõpilase osalise koormusega tööle palkamise korral.

EÜL teatas oma kirjas haridusministrile ka, et toetab ettepanekut minna kõrgkoolides üle ühtsele õppemaksuvabale süsteemile, kiideti ka kõrgkoolide rahastamise pikemaajalistele tulemuslepingutele üleminekut. Lisaks leidsid tudengid, et kui ülikooli tulemuslikkus on oodatust madalam, ei hakata talt kohe raha ära võtma, sest see võib raskusi veelgi süvendada.

Haridusminister Jaak Aaviksoo esitles 8. juunil Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsil oma kõrgharidusreformi lähtealuste projekti ja teatas, et ootab selle kohta arvamusi 28. juuniks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles