Võrumaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Libliku sõnul koolide sulgemine iseenesest hariduse kvaliteeti ei tõsta ja koolide sulgemise otsuseid ei tehta üleöö, vaid need on olnud hoolikalt ette valmistatud protsessid.
Võrumaa: õpilaste arv väheneb 1222 võrra
4. juuli 2011, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi analüüs (valmis mais 2009)
Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Võrumaal 2012./2013. õppeaastaks 1222 õpilase võrra.
Esimese kooliastme õpilaste arv võib mõne (18) õpilase võrra kasvada, teisel kooliastmel väheneb tõenäoliselt õpilaste arv 225 õpilase võrra ja kolmandal kooliastmel ligikaudu 494 õpilase võrra.
Prognoosi eeldustes seatud tingimustel väheneb gümnaasiumiastmel õpilaste arv umbes 485 õpilase võrra.
Haridusministeeriumi analüüsis prognoositakse asustustihedusest ja valikukriteeriumitest lähtudes kõigi maakonna õpilaste jaoks vajaliku koolide arvu õppeaastaks 2012/2013. Kokku esitatakse lõpuks neli versiooni.
Võrumaa maavalitsuse selgitused muudatustele (vastab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik)
Milline on Teie maakonna hinnang HTMi tehtud ja avaldatud uuringule?
Prognoos oli üldjoontes tõene, kuid nt Antsla valla väitel olid selle kooli kohta käivad andmed ebatäpsed.
Analüüs Võru maakonnas juba tolleks ajaks väljakujunenud seisukohti ei muutnud.
Soovisime enamat paindlikkust hariduse andmisel ja uus PGS seda võimaldab - ühendada huvi- ja üldharidus, ühendada üldkesk- ja kutsekeskharidus jms.
Kutse- ja üldkeskhariduse arendamist arutasime 2. aprillil 2009. Selle tulemusena rakendati Võru Täiskasvanute gümnaasiumi ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse koostöös kutseõpe gümnaasiumis alates septembrist 2010. Tõsi, korralduslik pool vajab selles osas arendamist.
Kas olete kohalike omavalitsustega analüüsinud või arutanud koolide võimalikku sulgemist või suunitluste muutmist ning milliste tulemusteni olete jõudnud?
Kõik koolivõrguga seotud küsimused on kohalike omavalitsustega läbi arutatud.
Koolide sulgemise otsuseid ei ole tehtud Võru maakonna kohalike omavalitsuste poolt üleöö, vaid need on olnud hoolikalt ette valmistatud protsessid.
1. augustist muutub Misso keskkool lasteaed-põhikooliks, Haanja vallas moodustatakse lasteaed-põhikool ja Võru kesklinna gümnaasiumis ei avata 10. klassi.
Vastseliina gümnaasium näiteks on üks tublidest, kes seob oma uues õppekavas üldkeskhariduse huviharidusega ja pakub seeläbi õpilastele avaramaid võimalusi.
Võru Kreutzwaldi gümnaasium arendab ja kaasajastab väljakujunenud õppesuundi, Parksepa keskkool otsib olemasolevate tugevuste põhjal - sport ja ettevõtlus - võimalusi õppesuundade arendamiseks ja Antsla gümnaasium näeb õppesuundi koostöös kutseharidusega.
Vajalik on läbi mõelda õpilastranspordi korraldus, mis toetaks õpilaste osalemist huvitegevuses ja oleks orienteeritud maakonnakeskusest väljapoole.
Seda teemat käsitlesime piirkondlikul nõupidamisel 2009. aasta detsembris ja leidsime, et õpilasliinide korrastamiseks saavad vallad teha koostööd, sh maakonnaülest, kuid enne seda on vaja määratleda koolivõrk.
Oluline on kujundada arusaam, et kvaliteetset üldkeskharidust saab omandada ka väljaspool maakonnakeskust, kuid selleks peabki olema korraldatud õpilastransport ja õpilastele suunatud sotsiaalsed toetavad teenused.
Kui on arutatud võimalusi mõne kooli või gümnaasiumi ühendamiseks või sulgemist, siis millised need koolid on, või mis piirkondades võib see vajadus tekkida?
Juba 2005. aastal otsustasime, et igas vallas peab olema tagatud kvaliteetse põhihariduse omandamise võimalus. Siiani on see tagatud.
Maakonna munitsipaalkoolide arengukava aastani 2019 on koostamisel ja valmib loodetavasti novembriks 2011. Selles on kirjeldatud ka koolivõrk ja esitatakse ettepanekud kvaliteetse hariduse tagamiseks.
Kindlasti peame oluliseks kvaliteetse üldkeskhariduse tagamise Võru linnas, Vastseliinas ja Antslas.
Vastseliina on Eestimaa lõunapoolseim gümnaasium ja selle sulgemine mõjutaks tugevasti ka regionaalpoliitikat.
Antsla gümnaasiumi puhul oleme arutanud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühendamist, kuid see protsess on aeganõudev, kuna koolipidajad on erinevad, millega kaasnevad põhjalikud läbirääkimised ja ettevalmistusprotsess.
Kui leiate, et koole pole vaja sulgeda, siis kuidas on kavas tagada, et hariduse kvaliteet ei langeks?
Koolide sulgemine iseenesest hariduse kvaliteeti ei tõsta. Seda teevad koolijuhid ja koolipidajad koostöös õpetajatega. Sõltumata sellest, kas tegemist on väikekooliga või suurega.