Eestis läks tänavu enam kui 300 kõrgkoolidiplomi omanikku kutsekooli eriala õppima, sest kõrgkoolist saadud haridusest ei piisanud sobiva töö leidmiseks.
Kõrghariduse omanikud lähevad kutsekooli ametit õppima
13. november 2008, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu läks 330 kõrgkooli lõpetajat õppima kutsekooli, kokku on praegu selliseid kõrgharidusega inimesi, kes käivad kutsekoolis, üle 1000, ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman täna riigikogus toimunud Eesti hariduse arutelul.
Lumani sõnul on see ilmekaks näiteks, et tegelikult ei taga kõrgharidus automaatselt kõrget palka ja head hakkamasaamist.
Ei Eesti ega ühegi teise riigi majandusestruktuur paku töökohti, mis 70-l juhul 100-st nõuaks kõrgharidust, ütles Luman oma ettekandes, kommenteerides andmeid, et ligi 70 protsenti põhikooli lõpetajatest lähevad keskkooli edasi õppima.
Tema sõnul nõuavad tegelikult 55 protsenti töökohtadest kutseharidust, ülejäänud ametites on vaja kas rakenduslikku või akadeemilist kõrgharidust.
«Ma ei saa aru retoorikast, et teadmistepõhine majandus vajab ainult kõrgharitud inimesi. /.../ Väga on vaja inimesi, kes kõik innovaatilised ja lennukad mõtted ka realiseerida oskaks,» rääkis Luman.
Tema sõnul muutub kõrgtehnoloogilises ühiskonnas nõudlikumaks küll töö sisu, aga ametirühmade struktuur saab suuresti samaks. «Töö sisu muutumise näiteks võib olla kas või elektroonikat täis topitud traktor. Traktor jääb ikka traktoriks ja ametimees oskustööliseks,» sõnas ta.
Kuna nõudmised sellesse masinasse istuva oskustele on Lumani sõnul oluliselt teisenenud, peab muutuma ka väljaõppe sisu, aga seda siiski kutseõppes. «Ülikoolipingist ei tule ega peagi kunagi tulema traktoriste,» lisas ta.
Kutsekoolid asuvad kodust kaugel
Üliakadeemilised õppekavad ei taga sageli väljundit ja viivad samuti õpingute taasalustamisele kutseõppesüsteemis, mis pole kõige ratsionaalsem tee, kuigi iga haridus midagi inimesele ju annab, ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg oma kõnes.
Kreitzbergi hinnangul viib kutseõppe ja gümnaasiumihariduse tasakaalust välja see, et kutsekoolid paiknevad kontsentreeritult teatud piirkondades, nagu Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.
«Üks põhjus, miks minnakse gümnaasiumidesse, see on tema territoriaalne parem kättesaadavus ja meie kutseõppevõrgu kontsentreeritud paiknemine teatud kindlates piirkondades ja lastevanemate soov jätta lapsed haridust omandama kodu lähedale, mis tagab parema sotsiaalse kontrolli ja tuleb ilmsesti perekonnale ka odavam,» sõnas saadik.
Kreitzbergi sõnul on keskkooli eelistamisel ka ajalooline põhjendus, sest Eestis on üldharidust ikka rohkem väärtustatud.