Just nii iseloomustas teatrikunstnik Mae Kivilo oma tundeid, mis teda valdasid pärast oma laulu «Tuhat tänu» esitamist.
Laulu autor: nagu oleks und näinud
3. juuli 2011, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emotsioonid on laes, ma kohe ei oskagi neid kirjeldada. See oli nii ilus, nii õrn,» tunnistas Kivilo vahetult pärast seda, kui sajad mudilaskooride lauljad olid esitanud tema ja Jaak Johansoni loodud «Tuhat tänu». Sama laul tuleb peo lõpus taas ettekandele ühendkooride esituses.
Sadade teiste lauljate seas laulis seda lugu ka Mae Kivilo tütar. «Ta kurtis, et sellel lool on nii õudsed sõnad, mida on keeruline meelde jätta. Aga laul ise talle meeldis,» rääkis kunstnik.
Kivilo on ka varem suurürituste korraldamisega seotud olnud, aga siis kujundajana.
«Eks selle nö fassaaditegija tunne on natukene teine kui praegu,» tõdes ta ja lisas, et põhiline vahe on füüsiline, kuna kujundajal on enne algust käed värvised, selg väsinud, aga nüüd seda muret ei ole. «Aga kui oma tööd südamega teha, siis pole vahet. Sa paned ikka oma soovid ja tunded sisse,» lisas ta.
Tänasel laulupeol ainsana kahel korral ettekandele tulev «Tuhat tänu» sündis Kivilo sõnul aastaid tagasi, kui ta sõber ja loo kaasautor Jaak Johanson viibis Ameerikas. «Ma ootasin teda väga ja kuna toona oli mul kodus kuuekeelne kannel, siis hakkasin enda jaoks viisi tinistama. Nii valmiski esimene salm,» rääkis Kivilo laulu sünniloost.
Ta lisas, et koolis oli talle selgeks tehtud, et tema viisi ei pea. Aga liikudes toona
Vanalinna muusikamajas, tekkis tal tunne, et ka tema oskab laulda. «Ma tahan inimesi julgustada, igaüks võib laule või ka käsitööd teha, kui ta vaid ise soovib,» pani ta inimestele südamele.