Iga jalgrattaga läbitud kilomeeter toob 63 senti säästu

Ines Kuusik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Maailma kõige jalgrattasõbralikumas linnas Kopenhaagenis läbi viidud uuringute põhjal toob linnatranspordis iga jalgrattaga läbitud kilomeeter kaasa 63-eurosendise säästu - sellest 16 senti säästab ühiskond ja 47 senti jalgrattur isiklikult.

Arvutustes on kajastatud kulutused transpordile, turvalisus, mugavus, linna mainekujundus, transpordile kuluv aeg ja jalgrattaga sõitmise positiivne mõju tervisele. Lisaks sellest tulenevad väiksemad kulutused tervishoiule ja vähematest haiguspäevadest tingitud suurem maksulaekumine.

Samas on negatiivse poole pealt arvestatud ka jalgrattaga liikumise võimalikke õnnetusjuhtumite riske. Sellegipoolest on jalgrattaliiklus ühiskondlikus mõttes võrreldes autoliiklusega tunduvalt tasuvam: iga rattaga sõidetud kilomeeter säästab ühiskonnale 16 eurosenti, samal ajal kui autoga liikumise kulu ühiskonnale on hinnanguliselt 9 senti iga kilomeetri kohta.

Samamoodi arvutavad taanlased ka taristu arendusprojektide tasuvust: näiteks tööpäeviti 9000 jalgratturit läbi laskva Bryggebroeni silla ehitamine vähendas aastal 2010 iga ratturi transpordile kuluvat aega keskmiselt 12 minuti võrra, mis aastaga kokku säästis inimestele pool miljonit tundi.

Kokkuvõttes on sillale tehtud investeeringu sisemiseks tulumääraks 12,6 protsenti, ületades riigi poolt kehtestatud infrastruktuuriprojektidesse tehtavate investeeringute 5-protsendise miinimumi.

Kopenhaagen uurib põhjalikult jalgrattaliikluse mõju linnale, analüüsides inimeste rahulolu jalgrattateede kasutamisega, jalgrattaliikluse ohutust, jalgratta kasutamise ja mittekasutamise põhjuseid ning trende.

Alates aastast 2008 arvutatakse ka jalgrattatranspordi arendamise majanduslikku tasuvust, hindamaks paremini inimeste transpordieelistuste muutumise rahalisi tagajärgi ning kasutades saadud infot ehitus- ja arenguprojektidesse investeerimisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles